5/2025 Jaanika Meriküll, Matthias Rottner. Rahapoliitika ja palgatulu ebavõrdsus: seosed eri inflatsioonimäärade korral
Eesti Panga Toimetised 5/2025
Monetary Policy and Earnings Inequality: Inflation Dependencies
Inflatsioonimäär oli aastatel 2021–2023 väga kõrge, mis on tekitanud huvi uurida rahapoliitikat erisuguste inflatsioonimäärade korral. Siinses toimetises uurime rahapoliitika palgatulu ebavõrdsuse kanalit, st mõju, mida rahapoliitika palgatulu jaotusele avaldab. Leiame, et rahapoliitika avaldab palgatulule üht- või teistsugust mõju inflatsioonimäärast olenevalt, ning mõõdame palgatulu ebavõrdsuse kanali rolli tarbimise reaktsioonis.
Selleks, et hinnata rahapoliitika palgatulu jaotusele avalduvat mõju, kasutame Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste šokkide suure sagedusega andmeid ning Eesti kuise sagedusega avaldatavaid üksikisiku tasandi administratiivandmeid palgatulu kohta. Pattersoni (2023) sobituva multiplikaatori (matching multiplier) meetodit kasutame selleks, et siduda omavahel palgatulu ebavõrdsuse reaktsioon ja tarbimise piirkalduvus (marginal propensity to consume, MPC). Tarbimise piirkalduvuse andmed pärinevad leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringust. Eesmärk on leida, millist rolli mängib palgatulu ebavõrdsuse kanal rahapoliitika ülekandumises. Pakume välja HANKi (Heterogeneous Agent New Keynesian, HANK) mudeli, mis kaardistab meie empiirilisi leide inflatsioonimäära ja palgatulu heterogeense reaktsiooni alusel.
Meie uuring täiendab varasemaid uurimistöid, kus on käsitletud rahapoliitika rolli sissetulekute või palgatulu ebavõrdsuses, vt nt Andersen jt (2023), Holm jt (2021), Amberg jt (2022), Broer jt (2022), Hubert ja Savignac (2024). Nii nagu nimetatud autorid, leiame meiegi, et rahapoliitika mõjutab väikese palgaga töötajaid rohkem. Näitame, et tööjõu ekstensiivne faktor ehk see, mil määral töötajad hõivesse liiguvad ja sealt lahkuvad, on olulisem palgatulu reaktsioonis rahapoliitilisele šokile, eriti väikese palgaga töötajate puhul. Selle tulemuse saime tänu kuise sagedusega palgaandmete kasutamisele, mis võimaldavad jälgida töötajate aasta jooksul toimunud liikumist hõivesse ja hõivest välja. Varasemates uurimustes, kus kasutatakse peamiselt aastase sagedusega avaldatavaid andmeid, pole olnud võimalik arvestada aasta jooksul toimuvate liikumistega hõiveseisundite vahel.
Leiame, et võrreldes aeglase inflatsiooniga on rahapoliitikal olulisem roll just kiire inflatsiooni korral. Ka mõju, mida rahapoliitika palgatulu jaotusele avaldab, on neil kahel erineval juhul veidi eriilmeline. Sarnastes uurimistöödes on inflatsioonist sõltuvat reaktsiooni rahapoliitikale ennegi leitud (nt Gargiulo jt (2024), Canova ja P´erez Forero (2024)), ent meie uurimuses näidatakse esimest korda, et ka rahapoliitika mõju palgatulu jaotusele sõltub kõrgest või madalast inflatsioonimäärast. Rahapoliitika mõju väheneb madala inflatsioonimäära puhul eri palgarühmade vaates sirgjooneliselt, kõrge inflatsioonimäära puhul on see mõju kergelt U-kujuline. Rohkem on mõjutatud ka suurimat palka teenivad töötajad.
Rahapoliitika palgatulule avalduv mõju, selle tugevus ja kuju üle palgatulu jaotuse määravad kindlaks palgatulu ebavõrdsuse kanali rolli rahapoliitika ülekandumises. Mõju peaaegu sirgjooneline vähenemine madala inflatsioonimäära korral viitab tugevamale kovariatsioonile rahapoliitika mõju ja tarbimise piirkalduvuse vahel ning võimendab sellise inflatsioonimäära puhul tarbimisreaktsiooni 11% võrra. Rahapoliitika mõju ja tarbimise piirkalduvuse kovariatsioon on kõrgema inflatsioonimäära puhul nõrgem, sest suurematele palgatulu rühmadele avalduv mõju kasvab, ning võimendus on sel juhul väiksem, 5%.
Siiski on rahapoliitika mõju kõrgema inflatsioonimäära puhul üsna palju tugevam kui madalama inflatsioonimäära puhul, nii et rahapoliitika üldine mõju palgatulu ebavõrdsusele ja tarbimisele on kõrgema inflatsioonimäära puhul suurem. Selle uuringuga täiendame olemasolevat teaduskirjandust peamiselt selgitusega, kuidas mõjutavad need komponendid, st palgatulule avalduva mõju tugevus ja mõju jaotus, rahapoliitika ülekandumist eri inflatsioonimäärade korral.
DOI: 10.23656/25045520/052025/0223
Autorite kontaktid: [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
