8/2026 Glenn Magerman et al. Enam kui ettevõtte suurus: ettevõtete positsioon ja šokkide ülekandumine ettevõtete vahelistes tootmisvõrgustikes viie riigi näitel
Eesti Panga Toimetised 8/2026
Beyond firm size: network position and shock transmission in firm-to-firm production networks across five economies
Glenn Magerman, Alberto Palazzolo, Emmanuel Dhyne, Andras Borsos, Dmitry Kulikov, Andrea Linarello, Alari Paulus, Giacomo Romanini, Martin Saldias
Mittetehniline kokkuvõte
Ettevõtted ei tegutse isolatsioonis – nad ostavad tarnijailt sisendeid ja müüvad teistele ettevõtetele ning need suhted määravad ära selle, kuidas šokid majanduses edasi kanduvad. Siiski ei ole peaaegu üldse olemas võrreldavaid andmeid selle kohta, kuidas need riikidevahelised tootmisvõrgustikud tegelikult ettevõtte tasandil välja näevad, sest riikide haldusasutused koguvad alusandmeid eraldi ja neid analüüsitakse harva ühtlustatud viisil.
Käesolev uurimus pakub esimest süstemaatilist riikidevahelist ülevaadet ettevõtete tasandi tootmisvõrgustikest viies ELi liikmesriigis. Kasutades e-arveid ja käibemaksu (VAT) haldusandmeid, mida on kombineeritud ettevõtete raamatupidamise aastaaruannete ja äriregistrite andmetega, koostavad autorid ühtlustatud tarnija- ja kliendisuhete võrgustikud Belgia, Eesti, Ungari, Itaalia ja Portugali kohta, mis hõlmavad 2019. aasta kohta ligikaudu 3 miljonit ettevõtet ja rohkem 100 miljonit ärisuhet.
Uurimuses on dokumenteeritud viis olulist fakti. Esiteks on tootmisvõrgustikud äärmiselt koondunud: 10% tippettevõtete arvele langeb 80–90% ning 1% suurimate tarnija–kliendi paaride arvele kuni 80% võrgustiku müügikäibest. Seda ei suuda kajastada ei sektori tasandi sisend-väljundtabelid ega ka tavapärased ettevõtte tasandi andmestikud. Sektori tasandi tabelites kajastatakse ainult tööstusharude vahelisi koondvooge ning ettevõtte tasandi andmestikes ettevõtte suurust ja ostumahtu, kuid mitte seda, kellega ettevõte kaupleb. Seetõttu jääb mõlemas allikas nähtamatuks see väike suhete kogum, mis kätkeb suurimat osa väärtusest ja mille kaudu šokid võivad ebaproportsionaalselt levida.
Teiseks ei ole ettevõtete tasandi võrgustikud lihtsalt sisend-väljundtabelite täpsem versioon. Kuigi sisend-väljundtabelites on peaaegu iga tööstusharu seotud peaaegu iga teise tööstusharuga, on ettevõtetevahelised võrgustikud äärmiselt hõredad ning seosed kulgevad mööda väikest arvu konkreetseid teid konkreetsete ettevõteteni. Sisend-väljundtabelite tehnilised koefitsiendid varjavad ka märkimisväärseid erinevusi ettevõtete vahel: isegi ettevõtetel, kelle ostu- ja müügisuhted on sama sektoripaari vahel, on sisendite osakaalud üksteisest väga erinevad, ning erinevused üksikute ettevõtete vahel on sageli suuremad kui erinevused sektoripaaride vahel. Teisisõnu ei kirjelda üksainus sektorikoefitsient peaaegu ühtegi konkreetset ettevõtet. Seetõttu on sektori tasandi poliitikameetmetel, mis on suunatud riskipositsioonile või vastupidavusele, oht ülemäära keskenduda enamikule sektori ettevõtetele ja jätta tähelepanuta mõned tähtsaimad ettevõtted või lülid.
Kolmandaks on ettevõtte suurus tihedalt seotud ettevõtte kliendibaasiga: kitsalt määratletud tööstusharudes on umbes pool ettevõtte suuruse variatsioonist seotud pigem ettevõtte teenindatavate klientide arvuga kui ettevõtte tõhususe või tootlikkusega. Suurte ja väikeste ettevõtete peamine erinevus seisneb selles, et suurtel on palju kliente.
Viiendaks, mis on poliitika seisukohalt kõige olulisem, muudavad ettevõtete tasandi tootmisvõrgustikud arusaama sellest, kuidas rahapoliitika ettevõteteni jõuab. Rahapoliitika mõju ei piirdu ainult nende ettevõtetega, keda see otseselt puudutab. See levib nende tarneahelate kaudu: kui karmistamine vähendab lõppnõudlust, vähendavad tarbijatele müüvad ettevõtted oste oma tarnijatelt, kes omakorda vähendavad oste oma tarnijatelt. Belgia ja Eesti hinnangud näitavad, et lõpptarbijatele lähedal asuvad ettevõtted kannatavad kriisi mõju all kõige rängemalt ja taastuvad esimesena, samas kui tarneahela eelnevas etapis asuvad ettevõtted kannatavad hiljem ja nende olukord jääb kauem halvaks. Kuna riikide vahel esineb märkimisväärseid erinevusi tootmise korralduses, põhjustab sama rahapoliitiline šokk neis riikides erinevaid koondreaktsioone, kusjuures tarneahela eelneva etapi ettevõtetele langev osa sellest reaktsioonist on suurem nendes riikides, kus tootmine on vertikaalselt ulatuslikum. Andmete koondamine sektori tasandile ja ettevõtete jaotuse eiramine tootmisetappide lõikes jätaks seega tähelepanuta selle, kust koondnäitaja tegelikult pärineb.
Käesolev uurimus on koostatud EKP teadusvõrgustiku „Challenges for Monetary Policy Transmission in a Changing World“ (ChaMP) raames. Selle ühtlustatud statistika pakub võrdlusalust tootmisvõrgustike kvantitatiivsete mudelite kalibreerimiseks.
DOI: 10.23656/25045520/082026/0238
Autorite kontakt: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
