Eesti inimeste hoiuseid oli veebruaris pankades kokku 9,6 miljardit eurot. Viimase 12 kuu jooksul on pangahoiuseid lisandunud keskmiselt 112 miljonit eurot kuus ehk aastaga on majapidamiste hoiused kasvanud üle 16%. Enne esimesi... veel
Elukondlik kinnisvaraturg on erakordsele ajale hästi vastu pidanud. Tehinguaktiivsus on taastunud ja ka keskmine tehinguhind kasvanud. Kevadise eriolukorra piirangud vähendasid võimalusi tehinguid läbi viia ning osa neist lükati edasi. Ka... veel
Finantssektoris on viimastel aastatel tõusnud jõulisemalt esiplaanile kliimariskidega toimetulek ja nende juhtimine. Kliimamuutuste ebasoovitavate tagajärgede vältimiseks on seatud ambitsioonikaid eesmärke ning nende saavutamiseks vajalike kiireloomuliste sammude tegemine on hoogustunud alates... veel
Pankade tegevuskeskkond on koroonakriisi tõttu märkimisväärselt muutunud, kuid kriis on pankade kasumlikkust seni vähe mõjutanud. Eesti pangandussektor[1] teenis möödunud aastal puhaskasumit 383 miljonit eurot ehk suhtena pankade... veel
Koroonaviiruse tõkestamiseks kevadel kehtestatud ulatuslikud piirangud tõid eluasemeturule palju ebakindlust. See muutis uue eluaseme otsijad ettevaatlikumaks ja mitmete eluasemearenduste alustamine pandi pausile, kuigi pooleliolevad... veel
Eluasemelaenuturg on kriisiaegse madalseisuga võrreldes elavnenud. Laenumahud on alates juunist vähehaaval kasvanud ning augustis väljastati eluasemelaene 107 miljoni euro väärtuses. Keskmine eluasemelaenusumma ei ole kriisiajal oluliselt... veel
Eesti reaalsektori pangahoiused on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning alates koroonakriisi algusest on hoiuste kasvutempo veelgi kiirenenud. Juulis oli hoiuste aastakasv 11%. Ettevõtete hoiused kasvasid kuuga 226 miljoni euro võrra 7... veel
Koroonapandeemia on viimastel kuudel nii Eesti kui ka maailma majanduse kriisi paisanud ning see pärsib ettevõtete tulevikuväljavaadet. Majanduslik ebamäärasus sunnib jätma paljud pikaajalised investeeringud kindlamaid aegu ootama. See... veel
