Koroonakriis on pangandussektori kasumlikkust seni vähe mõjutanud

Raido Kraavik
Raido Kraavik
Eesti Panga ökonomist

Pankade tegevuskeskkond on koroonakriisi tõttu märkimisväärselt muutunud, kuid kriis on pankade kasumlikkust seni vähe mõjutanud. Eesti pangandussektor[1] teenis möödunud aastal puhaskasumit 383 miljonit eurot ehk suhtena pankade koguvaradesse 1,2%. Seda toetasid olulisel määral tütarettevõtetest võetud dividendid summas 176 miljonit eurot. Kui mitte arvestada dividende ja tulumaksukulu, mis on aastati väga muutlikud, siis oli pankade kasum koguvarade suhtes 0,8% ehk veidi väiksem kui kahel eelneval aastal.

Pankade kõige olulisem tuluallikas on intressitulu. Pangandussektori puhasintressitulu moodustas eelmisel aastal koguvaradest 1,5%. Viimasel kahel aastal on Eesti pangad oma tegevuse rahastamist mitmekesistanud. Lisaks hoiustele on osad pangad vahendeid kaasanud ka finantsturgudelt. Turupõhise rahastamise hind on olnud kallim kui hoiustele makstav intress, ning pankade intressikulu on sellevõrra tõusnud. Seetõttu on pankade puhasintressitulu koguvarade suhtes pisut vähenenud.

Teiseks oluliseks tuluallikaks on teenustasud, millelt teeniti 2020. aastal koguvarade suhtes 0,4%. Eelmisel aastal langetati osasid teenustasusid (näiteks investeerimistehingute omasid) ja see kajastus ka pankade kasumites. Pankade halduskulud on kasvanud aeglasemalt kui koguvarad, mis tähendab, et pangad on suutnud tegevust tõhusamaks muuta. Halduskulude osakaal koguvarades oli 1,1%.

Vaatamata koroonakriisiga seotud raskustele on nii ettevõtted kui ka majapidamised üldiselt suutnud oma pangalaene tagasi maksta või on leidnud pankadega lahenduse maksepuhkuseks. Pangaliidu andmetel oli aasta lõpuks maksepuhkusel 715 miljoni euro väärtuses laene, mis on 2,6% pankade laenuportfellist. Maksepuhkuste tippajaga ehk mullu juuniga võrreldes on hetkel maksepuhkusel üle nelja korra vähem laene. See näitab, et maksepuhkusi valdavalt pärast aegumist ei pikendatud.

Eestis väljastatud laenudele tegid pangad eelmisel aastal allahindlusi 92 miljoni euro ulatuses ehk 0,3% koguvaradest. Aasta lõpus oli üle 60 päeva viivises olevate reaalsektori laenude osakaal pankade laenuportfellis langenud väga madalale, alla 0,5%. Kuigi seni on laenuportfelli kvaliteet püsinud väga hea, tasub meeles pidada, et kriisil on majandusele endiselt tõsine negatiivne mõju ning makseraskused võivad hakata avalduma alles käesoleval aastal.

Pangad järgisid eelmisel aastal järelevalveasutuste suuniseid, mis piirasid dividendide maksmist. Ka tänavu peaksid pangad jääma kasumist väljamaksete tegemisel konservatiivseks, sest kriisi tagajärjel tekkivate laenukahjumite suurus on endiselt ebaselge. Kasumite säilitamine võimaldab hoida pankade kapitaliseeritus tugevana. Piisavate puhvrite olemasolu on tähtis, et tulla toime laenukahjumitega ning jätkata majanduse rahastamist kriisist väljumisel.

NB! Eesti Pank avaldas oma kodulehel täna ka krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika 2020 detsembri kohta. Statistikateates kirjeldatakse krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika (varade maht ja struktuur, antud laenud ja liisingud, kaasatud hoiused, laenude ja liisingute intressimäärad jne) peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

 

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
5692 0930
press [at] eestipank.ee

 

[1] Siin on vaatluse all Eesti pangandussektori Eestis teenitud kasum, arvestamata välisriikides asuvaid filiaale.