Kui veel märtsis tundus, et Euroopa Keskpanga nõukogul oleks nüüd põhjendatud intressimääralangetustega pausi pidada, siis järgnenud energiahindade langus ja turbulents kaubanduspoliitikas viitasid sellele, et kohane on keskpanga intressimäärasid veel 0,25% võrra langetada. Euroala majanduskasvu väljavaade on lähiajal varem oodatust keerulisem ning vähemalt seni, kuni Euroopa Liit pole USA kaupadele omaltpoolt täiendavaid tollimakse kehtestanud, on ka hinnatõusu kiirenemise surve väiksem.

Harva toimub majanduspoliitikas kuue nädala jooksul nii palju, kui oleme sel korral näinud Euroopa Keskpanga kahe intressiotsuse vahele jäänud ajal. Siia mahtusid USA poolt üldiste tollimaksude kehtestamine kõigile importkaupadele, riigiti erinevate lisatollimaksude kehtestamine, nende jõustumise ootamatu edasilükkamine ning USA ja Hiina kaubandussõja ägenemine.

Selge on see, et USA praeguse valitsuse tollipoliitika ei mõju hästi ei nende endi ega nende kaubanduspartnerite majandusele. Igal riigil on erinevate kaupade tootmiseks oma suhteline eelis, tulenegu see siis paremast ligipääsust mingitele toormetele, spetsiifilises valdkonnas kompetentsi koondumisest või lihtsalt väiksematest kuludest ja vajaliku tööjõu olemasolust. Sellest lähtuvalt on välja kujunenud globaalsed tarneahelad, mille toimimise mootorisse on USA nüüd kaubandust piiravate tollimaksudega piltlikult öeldes kühvlitäie kruusa visanud. Meid Euroopas ei puuduta otseselt niivõrd see, kas ameeriklased hakkavad nüüd odavamalt Aasias tootmise asemel ise oma särke õmblema ja tenniseid kokku liimima, või kui palju Ameerika ettevõtete tootmissisendid kallinevad. USA tollipoliitika vahetu mõju väljendub eelkõige selles, et Euroopa eksportööride jaoks on USA turule keerulisem müüa. Lisaks – kui Euroopa otsustab USA toodangule vastutollid kehtestada, siis teeb see maksustavate kaupade hinnad Euroopas kallimaks. Kaubavahetuse piiramine nõrgestab kogu maailma majandust ja seda tunneme mõistagi siis meiegi Euroopas. Esialgu on Euroopa Liidu kaupade puhul paari kuu võrra edasi lükatud need USA tollimaksud, mis võivad tekitada suuremat kahju, kuid määramatuse negatiivset mõju on juba tunda.

Kaubanduspoliitika tulevikku puudutav määramatus mitte üksnes ei tee majandusarengu prognoosimist keskpankurite jaoks keeruliseks, vaid on ka sisuline probleem. Kui kaubandusreeglid on ebaselged, ei ole ettevõtjatel piisavalt kindlustunnet, et investeeringuid teha. Samuti mõjutab majanduse ebakindlat väljavaadet puudutav uudisvoog lõpuks tarbijate otsuseid ja suuremad ostud võidakse edasi lükata.

Pärast eilset otsust langetada keskpanga intressimäärasid veel 0,25% võrra saame veelgi selgemini öelda, et intressimäärad ei piira enam majandusaktiivsust. Euroala majanduse väljavaade sõltub nüüd sellest, kui edukalt suudavad Euroopa ettevõtted globaalsel turul muutunud keskkonnaga kohaneda ja konkureerida. Mõistagi oleneb majanduse seis ka valitsuste suutlikkusest tagada ettevõtlussõbralik keskkond ning Euroopa Komisjoni ja USA kaubandusläbirääkimiste tulemustest.

Vaid mõne nädalaga on ka euro vahetuskurss dollari suhtes järsult kallinenud. Tugev euro toob kaasa odavama importkauba, kuid teeb euroala eksportivatele ettevõtetele hinnakonkurentsis püsimise keerulisemaks. Samal ajal peegeldab euro kallinemine investorite usku euroala majandusse. Seda vähemalt võrreldes USAga, mille usaldusväärsus on president Trumpi heitliku majanduspoliitika tõttu kannatada saanud.

Seni on Euroopa Keskpanga vaatest olulised majandusnäitajad liikunud euroalal õiges suunas. Tarbijahindade tõus on aeglustunud ning jõudis märtsis 2,2%ni. Võib eeldada, et inflatsioon püsib keskpanga poolt eesmärgiks seatud 2% lähedal kogu aasta jooksul. Hinnatõusu aeglustumisele on kaasa aidanud energiakandjate hinnalangus: näiteks nafta hind on nelja kuuga odavnenud pea 20%.

Millised tegurid võivad aga edaspidi mõjutada euroala hindade kujunemist ning sellest tulenevalt ka keskpanga intressiotsuseid?

Suurim küsimärk on mõistagi seotud Euroopat mõjutava kaubanduspoliitika tulevikuga. Millised tollimaksud kehtestab USA Euroopa kaupadele ja kui palju mõjutab see euroala majanduse käekäiku? Milliseid vastusamme võib astuda Euroopa Liit ja milline on omakorda nende mõju hindadele? Ka juhul, kui Euroopa jääb USA ja Hiina ägenevas kaubandussõjas vaid kõrvalrolli, võime näha, kuidas kaubanduspiirangud toovad kaasa tarneahelate probleeme ja seetõttu teatud kaubad kallinevad. Rohkem killustunud majandussuhetega maailmas võib kaasa tuua üldiselt kõrgema hinnataseme. Samuti teame, et Euroopa suurim majandus Saksamaa suurendab lähiajal järsult valitsuse kulutusi, mis pakub kindlasti kogu euroala majanduskasvule tuge, kuid võib mõnevõrra ka hinnatõusu kiirendada. Nii eelmainitut kui ka kõike muud euroala majandust mõjutavat peame hindama Euroopa Keskpanga nõukogu järgmistel kohtumistel, et otsustada keskpanga intressimäärade edasine tase.