Viimased aastad on näidanud, et geopoliitilised sündmused ei mõjuta enam ainult välis- ja julgeolekupoliitikat. Sõjad, kaubanduskonfliktid, sanktsioonid, poliitiliselt motiveeritud küberrünnakud ja maailmamajanduse killustumine kujundavad üha rohkem ka majanduskeskkonda ja finantssektori toimimist. Kui varem pidasime keskpangas peamisteks finantsstabiilsuse riskiallikateks kõikumisi majandustsükli jooksul ja finantssektori enda sisemisi haavatavusi, siis nüüd on geopoliitilised pinged muutunud finantsstabiilsuse analüüsis üha olulisemaks. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, konfliktid Lähis-Idas ning USA muutlik kaubandus- ja tollipoliitika on peamised arengud, mis selles valguses praegu meie regiooni mõjutavad. Need on suurendanud ebakindlust ja teinud majanduskeskkonna raskemini prognoositavaks.

Geopoliitilised šokid on avaldanud Euroopa majandusele märkimisväärset mõju. Euroopa Komisjoni hinnangul on Venemaa algatatud sõja geograafiline lähedus mõjutanud Euroopa Liidu liikmesriike negatiivselt: mida lähemal asus liikmesriik sõjakoldele, seda aeglasem oli selle riigi majanduskasv 2022.–2023. aastal. Mõju kandus majandusse peamiselt suuremate energia- ja finantseerimiskulude, tarnehäirete ning ebakindluse kaudu. Samuti näitavad andmed, et viimastel aastatel geopoliitilise riski suurenemine langeb sageli kokku tarneahelahäirete süvenemisega. Euroopa Keskpank märgib oma finantsstabiilsuse ülevaadetes, et suurenenud kaubanduspinged, poliitikakujundamisega seotud ebakindlus ja kasvavad geopoliitilised riskid pärsivad jätkuvalt euroala majanduskasvu väljavaadet ning võivad seeläbi mõjutada finantsstabiilsust.

Tugevad pangad aitavad geopoliitiliste šokkidega paremini toime tulla

Aasta alguses avaldas Euroopa Keskpank koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja euroala keskpankade ekspertidega, sh Eesti Panga osalusel valminud põhjaliku uuringu geopoliitiliste ja geomajanduslike riskide mõjust euroala finantsstabiilsusele. Sellest tuli välja, et geomajanduslikust killustumisest kujuneb üks olulisem pikaajaline risk.

Geomajanduslik killustumine tähendab, et majanduslikud otsused lähtuvad üha enam julgeoleku- ja geopoliitilistest kaalutlustest, mitte üksnes majanduslikust efektiivsusest. See võib pidurdada aga riikide majanduskasvu ja suurendada finantssektori haavatavust.

Geopoliitiline risk võib ohustada finantsstabiilsust mitme kanali kaudu. Sõjalised konfliktid võivad suurendada tooraine- ja energiaturgude heitlikkust, taristuga seotud riskid võivad häirida tarneahelaid, kaubanduspinged vähendada välisnõudlust, kapitali- ja rahastamisriskid halvendada pankade tururahastuse kättesaadavust ning poliitiline ja ühiskondlik areng suurendada üldist ebakindlust ja riskikartlikkust. Selle tulemusel võib halveneda ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime, suureneda pankade rahastamiskulu ja väheneda laenupakkumine.

Uuringust selgub, et geopoliitilised šokid mõjutavad igat riiki siiski omamoodi, mis võib omakorda kajastuda riikide erinevas majanduskasvus, laenuriskides ja finantsturgude toimimises. Eriti haavatavad on avatud majandusega ja suurema võlakoormusega riigid, kus negatiivne mõju kandub kiiremini ettevõtetele, majapidamistele ja finantssektorile üle. Selle tagajärjel võivad suureneda lahknevused riikide riskitasemete, laenukulude ja finantssüsteemi vastupanuvõime vahel, mis võib vähendada kapitali liikumist euroala riikide vahel ja nõrgendada euroala majanduse võimet šokkidega toime tulla.

Riskide realiseerumises mängib olulist rolli pankade vastupidavus. Nendes riikides, kus pankadel on tugevamad kapitalipuhvrid, on geopoliitilistest ja majanduslikest šokkidest tuleneva ebakindluse mõju majanduskasvule ja pankade tegevusele väiksem. Samal ajal, kui paljud pangad on geopoliitiliste riskide suurenedes piiriülest laenamist vähendanud, on paremini kapitaliseeritud pangad suutnud laenupakkumist jätkata või isegi suurendada. See kinnitab, et tugev kapital aitab pankadel šokkidega toime tulla ilma, et nad omalt poolt majanduslangust võimendaksid.

Mida järeldada Eesti puhul?

Eesti puhul on see tähelepanek eriti huvitav. Väikese avatud majandusena võiks laenukasv Eestis suurenenud geopoliitiliste riskide tingimustes justkui aeglustuda. Tegelikkuses on laenukasv viimastel aastatel püsinud aga suhteliselt tugev. Üks võimalik põhjus on Eesti pankade hea kapitaliseeritus ja tugev likviidsus, mis on võimaldanud aktiivset laenamist jätkata isegi keerulisemas väliskeskkonnas.

Kuigi geopoliitilised sündmused suurendavad ebakindlust, ei ole finantsturud neile seni reageerinud nii tugevalt, kui oleks võinud eeldada. Uuringu kohaselt on finantsturgude kõikumine olnud pärast geopoliitilisi šokke sageli pigem mõõdukas ja lühiajaline. Näib, et turuosalised käsitlevad paljusid geopoliitilisi sündmusi ajutiste või osaliselt prognoositavatena ning hindavad nende mõju finantssektorile piiratumaks kui näiteks traditsiooniliste finantskriiside puhul. See ei tähenda aga, et geopoliitilised riskid oleksid vähem tähtsad. Vastupidi – nende mõju võib olla järsk ja ulatuslik juhul, kui pinged tugevnevad või juhtub mõni ootamatu suure mõjuga sündmus. 

Geopoliitilised riskide mõju jõuab lõpuks ka inimeste igapäevaellu. See võib tähendada kõrgemaid laenukulusid, suuremat majanduslikku ebakindlust, aeglasemat majanduskasvu ja ettevõtete jaoks suuremaid riske rahvusvahelistel turgudel. Seetõttu on geopoliitiliste arengute mõju mõistmine ja nendega seotud riskide jälgimine muutunud keskpankade jaoks finantsstabiilsuse tagamisel olulisemaks kui kunagi varem.