IMF andis hinnangu Eesti majandusele (0)

Katrin Kask

Eesti Panga ökonomist

Jaanuaris andis Eesti majanduse kohta hinnangu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu. Kuigi IMFi delegatsioon võib külastada Eestit aastas ka mitu korda, toimub arutelu, mille käigus annavad majandusele hinnangu lisaks valuutafondi enda ekspertidele ka teiste riikide esindajad, tavaliselt üks kord paari aasta jooksul.

IMFi eksperdid leidsid arutelu aluseks koostatud raportis, et Eesti majanduse käekäik on hea ning seda toetavad tugevad institutsioonid ja tõhusad reformid. Majanduse kasv on viimastel aastatel ületanud pikaajalist jõukohast taset ning seda on toetanud tugev eratarbimine. Inflatsioon on püsinud kooskõlas Eesti konvergentsiprotsessiga, tööturg on heas seisus ja pangad on kasumlikud, likviidsed ning maksevõimelised.

IMFi hinnangul on majanduse lähiaja väljavaade soodne, kuid aktiivsus on raugemas. Käesoleva aasta SKP kasvuks prognoosib valuutafond Eestile 3,2%, kuid järgnevatel aastatel see pidurdub aeglase tootlikkuse kasvu ning madalama välisnõudluse tõttu jõukohasemale tasemele 2,8% lähedal. Pikemaajaliselt aeglustavad majanduse kasvu kiirust ka rahvastiku suundumused. Väliskeskkonna riskiteguritena on IMF välja toonud võimaluse, et muutused rahvusvahelises kaubanduses pidurdavad Põhjamaade majanduskasvu ja eksporti, mis võib omakorda mõjutada Eesti pangandussektorit. Sisemajanduse teguritest võivad keskpikas vaates ettevõtete konkurentsivõimet kahandada nii oskustöötajate puudus kui ka jätkuv palgasurve.

Poliitikameetmetest soovitab IMF Eestile jõulisemalt vähendada riigi kulutusi jooksvatele kuludele, mis on majanduskasvu stimuleerinud aastatel 2017-19 ligikaudu 1,3% ulatuses SKPst. Siiski on meil keskpikas vaates piisavalt eelarveruumi, et teha vajalikke kulutusi taristu arendamiseks ja elanikkonna vananemisega seotud probleemide lahendamiseks. Seetõttu peaks Eesti kiirendama reforme, mis tugevdavad innovatsiooni ja suurendavad tööjõupakkumist ning aitavad seega kaasa tootlikkuse suurendamisele. Oluliste meetmetena toob IMF välja, et tuleb jätkata käimasoleva töövõimereformiga, kasutada aktiivseid tööturumeetmeid ja tõhustada sotsiaalvaldkonna kulutusi. Pensionisüsteemi muutmine peab tagama selle elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse ning seetõttu soovitavad IMFi eksperdid olla muudatuste läbiviimisel ettevaatlik. Oluline on pöörata tähelepanu soolise ja vanuselise ebavõrdsuse, sh soolise palgalõhe vähendamisele. Selleks tuleks suurendada palkade läbipaistvust nii avalikus kui ka erasektoris. IMFi hinnangul tuleks makrofinantskeskkonna arengut pidevalt jälgida ning olla vajadusel valmis võtma vajalikke meetmeid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tugevdamiseks peaks tõstma selleks inspekteeritavate finantsasutuste arvu ning tõhustama trahvide määramise protsessi.

IMFi direktorite nõukogu arutelul nõustusid teiste riikide esindajad üldjoontes valuutafondi ekspertide raportites välja toodud seisukohtadega. Eestit tunnustati eduka majanduse juhtimise ning minevikus ellu viidud struktuurireformide eest, tänu millele on viimaste aastate majanduskasv olnud tugev. Samas rõhutas nõukogu, et nüüd peaks Eesti keskenduma eelkõige tootlikkust ja tööjõupakkumist suurendavatele reformidele, mis aitaksid ka edaspidi edendada kestlikku majanduskasvu ning selle kaudu vähendada ebavõrdsust ühiskonnas. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse aitaksid tugevdada ettevõtete innovatsioonivõimekust ning selle kaudu laiendada ka majanduse innovatsioonibaasi tervikuna ning suurendada tootlikkust. Nõukogu kutsus üles rakendama aktiivset tööturupoliitikat ning säilitama kõrget tööhõive taset, mis aitab vähendada ebavõrdsust ühiskonnas. Eestit tunnustati reformide eest, mis on aidanud suurendada naiste osalemist tööturul ning leidsid, et jätkuvad pingutused soolise palgalõhe vähendamiseks on vajalikud.

Nõukogu liikmed olid üldiselt arvamusel, praegust leebet eelarvepoliitikat tuleks koomale tõmmata, ning mõned direktorid avaldasid arvamust, et rohkem tuleks rõhku panna rahaliste vahendite tõhusamale kasutamisele. Tõdedes, et rahapoliitika jääb lähiaastatel kasvu toetavaks, rõhutas nõukogu, et makrofinantspoliitika peaks ohjeldama madalatest intressimääradest tulenevaid riske finantssektoris. Eestile soovitati ka edaspidi seirata hoolikalt äri- ja eluasemekinnisvaraga seotud riske, ning täiendada makrofinantsjärelvalve vahendeid ja olla valmis tegutsema, kui riskid peaksid realiseeruma.

Direktorite nõukogu hinnangul on Eesti pensionisüsteemil oluline roll suhtelise vaesuse vähendamisel ning seetõttu on tähtis tagada süsteemi elujõulisus ja jätkusuutlikkus. Nõukogu liikmed soovitasid olla ettevaatlikud kavandatavate muudatuste elluviimisega teises sambas, kuna need võivad muuta makromajanduse juhtimise keerulisemaks, aeglustada veelgi kapitalituru arengut ning suurendada pikas perspektiivis riigi kulusid.

Nõukogu kiitis heaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tugevdamise meetmed ning nõustus IMFi ekspertide soovitusega selles valdkonnas.

Jaga

Lisa kommentaar