Statistikaamet teatas möödunud nädalal, et mais kahanes kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga veerandi võrra. Koroonapiirangute leevendamise ja sisenõudluse taastumise taustal on ekspordi langus väga karm, aga mujal maailmas toimuvat arvesse võttes mitte nii väga. Ehkki Eestis on viiruse levikut takistavaid piiranguid oluliselt leevendatud, püsivad need ekspordi sihtturgudel endiselt ja see pärsib eksportivate ettevõtete tegevust.

Arvutasin selle blogipostituse jaoks Oxfordi ülikooli teadlaste koostatud koroonapiirangute ranguse indeksi[1] põhjal piirangute ulatuse Euroopa Liidu riikide sihtturgude lõikes.

Nagu nähtub all olevalt jooniselt, on Eesti eksport Euroopa riikide võrdluses seni keskmisest pigem vähem kannatanud. Põhja-Euroopa riikide tööstussektori eksport langes aprillis vähem kui ülejäänud Euroopas. Maikuu langus oli meil sarnane aprillikuu omale, kuid paljude riikide andmed mai kohta pole veel avalikud. Vaatlen edaspidi üksnes tööstussektori ekspordi numbreid, sest varasematel aegadel on need kirjeldanud Eesti ettevõtete käekäiku paremini kui üldised ekspordi numbrid, mis sisaldavad tehinguid, mille mõju Eestile on väike.

Maikuu ekspordi langust näib riigiti vähemalt osaliselt selgitavat see, kui tugevad olid viiruse leviku vastased piirangud ekspordi sihtturgudel. Järgmine joonis näitab, et mida karmimad olid riigi sihtturgudel piirangud, seda sügavam oli mais tööstuse ekspordi langus. Joonisel kujutatud riikide seas olid Eesti eksporditurgudel kehtinud piirangud kõige leebemad. Kõiki Euroopa riike joonisel pole, sest nende kohta veel tööstuse ekspordi andmeid polnud.

Piirangud sihtturgudel moodustavad siiski vaid väikese osa probleemist. Lisaks nendele takistavad Eesti ettevõtteid ka tooraineturgude piirangud või ka meie sihtturgude partnerite piirangud. Näiteks Rootsi on tuntud oma väheste piirangute poolest, kuid kui Rootsi sihtturgudel aeglustub majandustegevus, siis mõjutab see nii Rootsit kui ka kaudselt neid riike, mis ekspordivad Rootsi. Tööstusettevõtete tootmine on väärtusahelate kaudu omavahel väga tihedalt seotud ja kui ühe riigi ettevõtetes katkeb töö, siis mõjutab see tööd ka teiste riikide firmades.

Vaatleme näidet, mil ühes tehases toodetakse kaupa X, mida pannakse kokku sisenditest A ja B. Kui sisendit A tabavad tarneraskused, siis mõjutab see nii kauba X kui ka sisendi B tootjat, sest kui sisendit A ei ole, väheneb vajadus ka sisendi B järele, kuna kaupa X ei saa ilma mõlema sisendita toota.

Haiguse taandumine ja Eesti-siseste piirangute leevendamine aitab niisiis siseturule suunatud firmasid, kuid kuna paljudes välisriikides on tervishoiu olukord ikka veel kehv, on välisturul tegutsevate ettevõtete tegevus kammitsetum. Eestis on viirusesse viimasel ajal küll vähe inimesi nakatunud, kuid maailmast ei ole viirus kuhugi kadunud ja seetõttu püsivad ka piirangud, mida kirjeldab järgmine joonis.

Eelmine joonis näitab ka seda, et eriolukorra kõrgpunktis olid Eesti-sisesed piirangud rangemad kui meie kaubanduspartneritel keskmiselt. Nüüdseks on kohalikud piirangud kiiresti leevenenud, kuid kaubanduspartnerite piirangute leevenemine on olnud märksa aeglasem. Maailmas tervikuna on aga piirangute leevenemine olnud veel aeglasem – see iseloomustab ka haiguse visa taandumist tervikuna. Seetõttu võib arvata, et rahvusvahelise kaubanduse taastumine võtab veel omajagu aega.

Järgmine joonis näitab koroonapiirangute rangust ekspordisihtturgudel riikide kaupa. Näeme, et ka juunis olid Eesti sihtturgudel piirangud Euroopa riikidega võrreldes ühed leebemad. Ilmselt mängib selles olulist rolli asjaolu, et Rootsi on üks Eesti olulisemaid kaubanduspartnereid. Samuti näitab joonis, et kuu aja jooksul on piirangud leevenenud kõigi Euroopa Liidu riikide eksporditurgudel.

Eesti Panga juunikuus avaldatud prognoos näitas, et ligikaudu kaht kolmandikku tänavusest majanduslangusest saab seostada nõrga väliskeskkonnaga. Kui viiruse esialgne majanduslik mõju puudutas peamiselt teenindussektorit, siis majanduse üldine taastumine eeldab ekspordisektori käimasaamist, kuid viiruse levikust ja piirangutest tingitud probleemid välisturgudel hoiavad ekspordi taastumist tagasi.