Kuigi Venemaa territoorium on väga suur, moodustab Vene majandus maailma omast ikkagi vähem kui 2%. Euroopa Liit, USA ja Kanada on majanduslikult märksa võimsamad. Venemaa majanduse maht on näiteks ainult ligikaudu 1,5 korda suurem kui Hollandi oma. Samas ei tohi me luua illusiooni, et kaubavahetuse vähenemine Venemaaga meid ei mõjuta. Mõjutab küll, kuid see mõju ei ole nii kõikehõlmav, kui sageli kardetakse.

Sanktsioonidega muudetakse rahvusvaheliste maksete tegemine Venemaaga keeruliseks: kui raha ei liigu, ei liigu ka kaubad.  Järjest enam kehtestatakse ka otseseid piiranguid kaupade liikumisele – näiteks on vähendatud transpordiühendusi ning suletud lennuruumi ja sadamaid. Tõenäoliselt jääb suur osa kaubavahetusest Venemaaga seisma.

Eksport Venemaale annab umbes 2% Eesti majanduse mahust. Suure osa ekspordist Venemaale moodustavad kaubad, mis ei ole Eesti päritolu ja seega on nende seos Eesti majandusega tegelikult väga väike. See tähendab, et kaupu vahendava firma käive Eestis võib olla küll suur, aga siia jääb lõpuks sellest üsna vähe raha. Teiste Balti riikide ja ka Soome ekspordiseosed Venemaaga on umbes samas suurusjärgus. Siiski on olukord majandusharude kaupa väga erinev. Eestis sõltub Vene-suunalisest ekspordist enim transpordisektor.

Osades ettevõtetes toob Vene turu nõrgenemine kindlasti kaasa probleeme. Minevikus on Venemaa roll ekspordituruna olnud palju suurem, kuid pea iga kriisi ja konflikti järel on selle tähtsus vähenenud. Näiteks võib tuua Vene-Aasia kriisi (1998), aprillirahutuste järgsed kaubanduspiirangud (2007) või sanktsioonid Krimmi annekteerimise järel (2014). Kokkuvõttes näitab ajalugu, et Eesti ettevõtjad on suutnud Vene turu asemel leida uusi eksporditurge.

Kahjuks on paratamatu, et osa inimesi kaotab töö, sest kaubavahetuse piirangute tõttu lõpetavad mitmed firmad tegevuse või vähemalt äritegevuse Venemaaga. Eesti riik saab siin inimesi toetada sellega, et pakub abi ümberõppes ja uue töö leidmisel. See on mõistlik samm, sest ühelt poolt saavad abi raskustes inimesed ja teisalt luuakse vundamenti tuleviku majanduskasvuks. Meil on rahvastiku vananemise tõttu nagunii tööjõupuudus ja juba seepärast on ümberõpe oluline.

Samas ei piirdu meie majandusseosed vaid ekspordiga ja impordiseosed võivad olla olulisemadki. Nii on Venemaa Eesti jaoks näiteks oluline tööstuses kasutatava puitmaterjali allikas. Paljud vineeritööstuse sisendid imporditakse Venemaalt. Pinged Venemaaga võivad mõjutada ka sektoreid, mis otseselt Venemaale ei ekspordi, kuid sõltuvad paljuski sealsest toormest.

Tarbijatena tunneme kõige valusamalt kallinenud toormehindasid. Elektri, gaasi ja toasoojuse hind on olnud kõrge juba mõnda aega. Venemaa on ka varem alustanud konflikte olukorras, kus energia on kallis, sest nii on olnud nende läbirääkimisjõud suurem. Tarnete täieliku peatamise oht suurendab esialgu hinnasurvet veelgi.

Samas näitavad mineviku kriisid, et harilikult hakkavad energiahinnad sellises olukorras mõne aja jooksul hoopis kiiresti langema. Riigid astuvad vastusamme: tootmise suurendamiseks tehakse koostööd teiste nafta- ja gaasitootjatega ning tuuakse sellega maailmaturuhind alla. Ma usun, et ka praegu käib töö selle nimel, et vähendada sõltuvust Vene energiast ja alandada hinda. Kuuleme sellest lihtsalt alles siis, kui tulemus on käes. Energia hinnatõusu leevendamiseks eraldatud toetused jätkuvad veel vähemalt märtsis.

Venemaa on lisaks gaasile ja naftale maailma jaoks ka oluline metallide, väetiste ja teravilja eksportija. Samuti kasutab maailma pooljuhtide tööstus metalle, mis pärinevad Venemaalt ja Ukrainast. Toormete puudus tõenäoliselt pikendab tarneahelate probleeme, mis on viimase aasta jooksul takistanud paljudes riikides tööstussektori arengut. Ilmselt leitakse aga aja jooksul teised võimalused toormete hankimiseks.

Euroopa Liidul on tugev põllumajandussektor, seega Venemaa teraviljast loobumine meid liialt mõjutada ei tohiks. Väetistega on teine lugu, aga lühiajaliselt elatakse seegi üle. Autotööstuse jaoks kujuneb probleemiks seni Venemaalt imporditud metallide puudus.

Meie jaoks oluliste kaupade tarnete vähenemist Venemaalt ei saa aga seostada pelgalt sanktsioonidega Venemaa vastu. Tegelikult on Venemaa püüdnud nende kaupade eksporti piirates meid survestada juba mõnda aega. Näiteks gaasitarned olid väikesed juba eelmisel aastal ja puidueksporti piiras Venemaa aasta algusest. Veebruaris seati piirangud väetistele. Nii et tegelikult oleme nende piirangutega elanud juba kuid.

Olukorra parandamiseks tuleb vähendada meie sõltuvust Vene toormetest. Peame muutuma tõhusamaks ja investeerima uutesse energiaallikatesse. Pikemas ettevaates teeb see meid tugevamaks. Ilmselt näeme lähiaastatel Euroopas suuremahulisi majandust elavdavaid investeeringuprojekte.

Kaubanduspiirangute kõrval mõjutab majandust ka kindlustunne. Naaberriigi algatatud sõda sellele praegu kaasa ei aita. Majanduskasv armastab aga optimismi. Oluline on see, et säilitaksime vaatamata majanduslikele tagasilöökidele lootusrikkuse, et tulevik on helgem, mida see ka kindlasti on. Ka lähiajalugu on näidanud, et Venemaaga seotud majanduskriisist tuleb Eesti majandus lõpuks välja tugevamana.

Artikkel ilmus algselt 8. märtsil Õhtulehes