Kiireid ülekandeid saab teha kiir- või mobiilimaksega (0)

Teet Puusepp

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist

Tänapäevane kiire elutempo nõuab teenuste aina mitmekesisemaks, kättesaadavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks muutumist. See kehtib ka maksete kohta. Tihti võib tunduda arusaamatu, et maailma teise otsa saadetud e-kiri jõuab saajani kohe, kuid pangaülekanne alles tundide või päevade pärast. See on nii seepärast, et lisaks panga kinnitusele makse tegemise kohta peab pankade vahel ka reaalselt raha liikuma. Õnneks on tänapäeval selleks olemas ka pankade vahel kokku lepitud garantiiskeemid, mis tagavad raha laekumise saaja panka.

Ettevõtetel ja eraisikutel on võimalik makseid teha erineva hinna ja kiirusega. Selleks pakuvad pangad ja muud finantsettevõtted mitmesuguseid teenuseid ja erinevaid raha ülekandmise viise.

Kui raha peab saajani jõudma võimalikult kiiresti, siis selleks sobib kiirmakse või mobiilimakse. Kiirmakset on mõistlik kasutada pigem suuremate summade ülekandmisel, kuna selle teenuse hind on tavamakse hinnast kõrgem (vahemikus 1,50 kuni 50 eurot). Kiirmakset on võimalik teha ainult eurodes ja euroala siseselt. Kiirmakse jõuab maksjalt saajani umbes 15 minutiga. Oluline on seejuures silmas pidada, et kuigi Eesti Panga arveldussüsteem arveldab pankadevahelisi kiirmakseid tööpäeviti kuni kella 18ni, siis sõltuvalt pangast võib makse tegemise viimane aeg olla varasem.

Veelgi kiiremini – sarnaselt kaardimaksele – liigub aga mobiilimakse. Mobiiltelefon on praegu pea igal inimesel, seetõttu on tegemist tõepoolest väga mugava ja võrreldes kiirmaksega oluliselt soodsama maksevõimalusega. Mobiilimakset saab teha 24/7, kuid tõsi, seda teenust pakuvad praegu vaid kaks suuremat panka Eestis. Mobiilimakset kasutavad eelkõige eraisikud omavahelisteks arveldamisteks, näiteks kui lapsevanem soovib lapsele kiirelt raha kanda. Selle teenuse kasutamiseks peab inimene lisaks mobiiltelefoni ja pangakonto olemasolule sõlmima pangas mobiilimakse lepingu, millega seotakse mobiiltelefoni number arvelduskontoga.

Eestis kasutatakse raha ülekandmisel ja arvete maksmisel ühest pangast teise peamiselt tavamakset ehk SEPA makset. 2014. aasta alguses rakendusid Eestis ühtse euromaksete piirkonna (SEPA Single Euro Payment Area) nõuded, mille tulemusena ühtlustati erinevate muudatuste seas piiriülesed ülekanded riigisiseste ülekannetega (euroala piires tehtava ülekande tasu on sama suur, olenemata sellest, millisesse euroala riiki ülekantav summa jõudma peab). Maksete kiiruse osas võib aga tunduda, et astusime sammu tagasi, mis põhimõtteliselt Põhja-Euroopa osas suuresti nii ka on. Kui enne liikusid maksed Eestis 10 korda päevas, siis peale SEPA nõuete rakendumist kuni viis korda. Tähelepanu peaks siin aga juhtima sellele, et kogu euroalal toimivad maksed nüüd ühistel põhimõtetel ja Lõuna-Euroopas muutusid maksed jälle kiiremaks. See on oluline samm Euroopa lõimumisel: kasutame euroalal ühist raha ja nüüd toimuvad ka euromaksed ühtmoodi ning seda isegi laiemalt kui ainult euroala piires.

Maksete kiiremaks muutmine on jätkuvalt oluline ja aktuaalne teema nii Eestis kui ka Euroopas. Parima lahenduse leidmise nimel teevad jõupingutusi nii keskpankasid esindav Euroopa Keskpank, süsteemselt oluliste maksesüsteemide haldur EBA Clearing, Euroopa Kliiringkodade Liit EACHA (European Automated Clearing House Association), Eesti Pangaliit ja mitmed teised maksete valdkonda suunanäitajad.

Võimalusi maksete kiiremaks liikumiseks otsitakse juba täna leiduvatest lahendustest, olemasolevate maksesüsteemide täiustamisest kui ka täiesti uutest ja innovaatilistest tehnoloogiatest. Sobiva lahenduse leidmine on ajamahukas ning paljusid riike ja osapooli hõlmav projekt. Ettevõtmise keerukusele vaatamata on kõigil osapooltel soov täiustada euroala ülest maksekeskkonda, et muuta maksete tegemine kõikide euroala inimeste jaoks kiiremaks. Selle nimel käib aktiivne töö nii riikide siseselt kui ka Euroopa üleselt, kuid praegu on veel liiga vara, et nimetada tähtaegu, mil saaks selle töö vilju nautima hakata.


Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.

 

Jaga

Lisa kommentaar