Kui vaesed olime ja kui rikkaks võime saada? (0)

Martti Randveer

Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja
  • 90 aasta jooksul on Eesti majanduskasv olnud väga kõikuv
  • Eesti tulutase on Lääne-Euroopa omaga võrreldes viimase 90 aasta kõrgeimal tasemel ja sealt ei ole lihtne kiiret arengut jätkata
  • Eesti ja Soome majanduskasvu võrdlus näitab, kui tähtsaks kujunevad pikema perioodi jooksul ka väikesed kasvuerinevused
  • Kasvuvõimekuse tagamisel ei ole oluline mitte üksnes avatus uutele ideedele ja julgus neid ellu viia, vaid ka tarkus heita kõrvale kasvuvõimekust ohustavaid ettepanekuid

Selleks, et hinnata, kas Eesti majanduse kasv on „piisav“, ja kujundada kohast majanduspoliitikat, on vaja teada, milline on majanduse kasvuvõimekus. Paraku on Eesti majanduse kasvuvõimekuse hinnangud väga kõikuvad. Kui eelmise majandustsükli tõusufaasis (2000–2007) arvasime, et meie majanduse kasvupotentsiaal on viis-kuus protsenti aastas, siis nüüd on kasvupotentsiaali hinnangud pea kaks korda väiksemad. Langus tuleneb muu hulgas sellest, et tavaliselt antakse kasvuvõimekuse hindamisel kõige suurem kaal viimaste aastate kasvule. Kui aga meie majandust iseloomustaks pikema perioodi jooksul üsna stabiilne kasv või teatud suhteline sissetulekutase, ei oleks mõneaastased kõikumised nii tähtsad. Seetõttu on kasulik teada, milline on olnud Eesti majanduskasv pikemas tagasivaates ning kuidas on muutunud meie suhteline sissetulekutase jõukamate Lääne-Euroopa riikide sissetulekute suhtes1.

Viimase 90 aasta jooksul on Eesti keskmine majanduskasv ühe elaniku kohta olnud eri perioodidel (iseseisvusaeg kahe maailmasõja vahel, nõukogude aeg ning aastad pärast taasiseseisvumist) üsna ebaühtlane. Aastatel 1923/24–1938 kasvas Eesti majandus mõõdukas tempos: 2% aastas. Seega edenes Eesti majandus samamoodi nagu Lääne-Euroopa riikides, kuid aeglasemalt kui Soomes.

Ajavahemikus 1938–1991, kui majanduse arengut pärssisid sõjakahju ning plaanimajandus, oli majanduskasvu tempo üsna tagasihoidlik. Selle perioodi vältel oli Eesti majanduskasv selgelt aeglasem nii Lääne-Euroopa riikide kui ka Soome majanduskasvust.

Seevastu taasiseseisvumisele järgnenud perioodi (1991–2014) majanduskasv oli varasemast märgatavalt kiirem, mis oli seda tähelepanuväärsem, et sellesse aega jäi suur osa 1990. aastate alguse majanduse ümberkorraldamisega kaasnenud majanduslangusest. Kontrasti Lääne-Euroopa riikide ja Soomega suurendas asjaolu, et nende maade majanduskasvus aeglustus.

Lisaks on tähelepanuväärne, et kahe maailmasõja vahel kasvas Eesti majandus märksa aeglasemalt kui pärast iseseisvuse taastamist. Kasvuerinevuse põhjuseid ei ole kerge leida, kuna mõlemal ajavahemikul oli majandussüsteem laias laastus ühesugune. Majanduslike ümberkorralduste ulatus oli suur nii 1920. aastate kui ka 1990. aastate algul ning maailmasõdadevahelisel perioodil oli meie peamiste (Lääne-Euroopa) kaubanduspartnerite majanduse kasv isegi kiirem kui taasiseseisvumisele järgnenud ajal. Võrdlus nõukogude ajaga ütleb vähe, kuna majandussüsteem ja seetõttu ka kasvuvõimekus olid sedavõrd erinevad.

Viimase 20 aasta kasvuspurt ei ole tasa teinud sellele eelnenud aja erinevust Eesti ja Lääne-Euroopa riikide majanduskasvus. Maailmasõdadevahelisel perioodil oli Eesti sissetulekutase ostujõudu arvestades keskmiselt 50–60% Lääne-Euroopa tasemest. 1990. aastate alguseks langes see näitaja üksnes u 30%ni Lääne-Euroopa tasemest. Seevastu viimase 20 aasta jooksul on Eesti sissetulekutase Lääne-Euroopa omale jõudsalt lähenenud ning praeguseks on meie suhteline tulutase jõudnud umbes kahe kolmandikuni Lääne-Euroopa tasemest. Kasutatud andmete põhjal võib seega öelda, et praegu on meie suhteline tulutase Lääne-Euroopaga võrreldes viimase 90 aasta kõrgeimal tasemel.

Kui soovida vaadata, millised võisid olla Eesti majanduskasv ja suhteline sissetulekutase veelgi kaugemas minevikus, tuleb lähendina kasutada mõne teise riigi andmeid, kuna Eesti kohta need puuduvad. Kõige mõistlikum on kasutada Soome andmeid, kuna riigi linna- ja maarahvastiku osakaal ja seega majanduse üldine struktuur ei erinenud palju Eesti omast. Näiteks Jaak Valge hinnangul oli Soome ja Eesti sissetulekutase 1920. aastate keskel enam-vähem võrdne. Ajavahemikul 1820–1923 kasvas Soome majandus 1% aastas ning Soome sissetulekutase moodustas Lääne-Euroopa keskmisest üsna stabiilselt 50–60%.

Sellest peaaegu sajandi pikkusest võrdlusest majanduskasvu kohta saab teha kolm järeldust. Esiteks näitab Eesti viimase 90 aasta majandusareng, et majanduskasv ei ole erinenud mitte üksnes mõneaastaste majandustsüklite kaupa, vaid ka märksa pikemate perioodide vahel. Teisisõnu ei ole seni olnud absoluutset ega suhtelist (võrreldes teiste riikidega) majanduskasvu kiirust, millega Eesti majandusareng pikal perioodil oleks ühtlustunud. Selle näiteks on kahekordne erinevus kahe perioodi majanduskasvu vahel: aastad pärast taasiseseisvumist ja maailmasõdadevaheline aeg. Majanduskasvu ebaühtlane kiirus viitab sellele, et kasvuvõimekuse tagamisel ei ole oluline mitte üksnes avatus uutele ideedele ja julgus neid ellu viia, vaid ka tarkus heita kõrvale kasvuvõimekust ohustavaid ettepanekuid. Kuigi suur osa Eesti majandusarengut pärssivatest teguritest on meie jaoks olnud n-ö vääramatu jõud – näiteks pealesurutud plaanimajandus, järsud muutused üleilmses konjunktuuris ja sõjakahju –, on majanduskasvu hoidnud tagasi ka majanduspoliitilised vajakajäämised.

Teiseks võib tõdeda, et Eesti praegune suhteline sissetulekutase Lääne-Euroopa jõukamate riikide suhtes on viimase 90, aga tõenäoliselt isegi 200 aasta kõrgeimal tasemel. Kuna ühe peamise majanduskasvuteooria kohaselt kaasneb kõrgema sissetulekutasemega muude võrdsete tingimuste juures aeglasem kasv, tähendab see majanduspoliitika kujundajatele keerulist olukorda. Ka praegust, hinnanguliselt 3% suurust kasvupotentsiaali ei ole lihtne hoida. Tõenäoliselt selgitab Eesti majanduskasvu kiiret tempot viimasel paarikümnel aastal olulisel määral asjaolu, et meie suhteline sissetulekutase oli 1990. aastate algul sedavõrd madal.

Kolmandaks on Eesti ja Soome majanduskasvu võrdlus hea näide sellest, kui oluliseks kujunevad pikema perioodi jooksul ka võrdlemisi väikesed erinevused kasvus. Nagu öeldud, oli Eesti ja Soome tulutase ostujõudu arvestades 1920. aastate keskel enam-vähem võrdne. Praeguseks on see vahe kärisenud üsna suureks, hoolimata sellest, et aastase majanduskasvu erinevus ühe elaniku kohta näib esmapilgul üsna väike: viimase 90 aasta jooksul on aastane majanduskasv ühe elaniku kohta olnud Eestis umbes 2% ja Soomes umbes 2,5%.


1 Info Eesti majanduskasvu ja suhtelise sissetulekutaseme kohta on üsna lünklik ja sageli ebausaldusväärne. See tagasivaade tugineb kolmele allikale. Eesti viimase 20 aasta majandusarengut kirjeldav info on saadud Eurostatist. Info kahe maailmasõja vahelise perioodi kohta tugineb ajaloolase Jaak Valge uurimusele, milles hinnatakse Eesti majanduse tootmismahtu ja kasvu aastatel 1923–1938. Teiste Euroopa riikide majanduse mahu ja kasvu andmed põhinevad ajaloolase Angus Madissoni koostatud andmebaasil.

Avaldatud: 
04.06.2016
Väljaanne: Postimees Arvamus/Kultuuris
 
Jaga

Lisa kommentaar