Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile langetada keskpanga intressimäärasid veel 0,25% võrra. Otsuse tegime olukorras, kus hinnatõus euroalal on aeglustumas ja läheneb keskpanga poolt eesmärgiks seatud 2% tasemele. Samal ajal on suure elevandina tuppa trüginud teadmatus, mis on seotud võimalike raputustega globaalses kaubanduspoliitikas. Lisaks hakkavad majandust mõjutama Euroopa riikide plaanid suurendada ulatuslikult kaitsekulutusi.

Võimalike USA kaubanduspiirangute ja ELi vastusammude mõju euroala majanduskasvule ja hinnatõusule on vara numbrite keelde panna, kuna võimalike tollitariifide ulatus ei ole veel teada. Selge on see, et täiendavad kaubanduspiirangud vähendaks nii USA kui ka Euroopa majanduskasvu ja jõukust ning tooks vähemalt lühiajaliselt kaasa kiirema hinnatõusu.

Mida see tähendaks Euroopa Keskpangale intressiotsustele? See sõltub sellest, kas tollimaksudega kaasnev kiirem hinnatõus jääb vaid ajutiseks. Kui hinnad tõusevad üksnes lühiajaliselt, siis nõrgeneks pärast hindade ühekordset kallinemist koos aeglasema majanduskasvuga ka surve hinnatõusuks. Sellisel juhul oleksid põhjendatud madalamad intressimäärad. Kui aga tollimaksudest tingitud hinnatõus kandub ahelreaktsioonina edasi järgmiste kaupade ja teenuste hindadesse, nagu nägime paar aastat tagasi energiahindade kallinedes, nõuaks see keskpangalt hoopis kõrgemate intressimäärade abil hinnatõususurve pidurdamist.

Euroopa riikide vajadus suurendada riigikaitsekulutusi on ilmselge. Kui seda teha suures osas laenurahaga, nagu värskeimatest plaanidest paistab, võib see anda lisahoogu nii majanduse taastumisele kui ka hinnatõusule. Täiendavate kaitseinvesteeringute majanduslik mõju sõltub seejuures sellest, kui palju vajalikust tehnikast imporditakse ning kui palju rahast kulutatakse euroalal.

Muudatused USA kaubanduspoliitikas mõjutavad Euroopat ka juhul, kui ELi kaupadele olulisi tollimakse ei kehtestata. Siinkohal võib tuua näiteks president Donald Trumpi esimese ametiaja, mil USA poolt Hiina kaupadele kehtestatud tollimaksud tõid kaasa Hiina kaupade turuosa kasvu Euroopas. Arvestades, et Hiinas on praegu arvestatav tootmise ülevõimsus, võib Ameerika turule ligipääsu halvenemine tuua kaasa Hiina kaupade veelgi jõulisema müügisurve Euroopas, mis tõenäoliselt suruks erinevate toodete hindu ELis allapoole. Viimaste uudiste kohaselt tundub aga pigem tõenäoline, et USA valitsus soovib piirata kaubavahetust ka ELiga. Sellisel juhul võivad eriti just võimalikud Euroopa vastumeetmed tõsta hindu ka meil.

Teadmatust on majanduspoliitikas seega taaskord keskmisest enam, mistõttu ei saa ka Euroopa Keskpank teha otsuseid autopiloodil.

Keskpanga intressimäärad on euroalal juba langenud tasemele, mille puhul võib väita, et need ei hoia enam ettevõtete investeeringuid ega laenuturgu tagasi. Silmas tuleb pidada, et keskpanga otsuste mõju ülekandumine pangalaenude intressidesse leiab aset mõningase viitajaga, mistõttu intressilangetuste kogumõju ei ole veel laenuvõtjateni jõudnud. Küll aga on selge, et ettevõtete investeeringuid ei piira praegu mitte niivõrd kõrged intressimäärad, kuivõrd teadmatus, milliseks kujuneb majanduspoliitika ja seega ka oodatav tegevuskeskkond.

Lühidalt ka sellest, millele viitavad Euroopa Keskpanga hinnangud ja värske majandusprognoos, isegi kui need kaubanduspoliitika tõenäolisi muudatusi veel arvesse ei võta. Hinnatõus on endiselt aeglustumise kursil. Pisut on vaid edasi lükkunud aeg, mil prognoosimudelite kohaselt võiks euroala hinnatõus jääda püsivalt 2% lähedale. Majanduse üldiselt keskpärane seis hoiab hinnatõusu ettevaates eeldatavasti kontrolli all. Samas peame keskpankuritena olema valvsad, sest lähiajal võivad hinnatõusu kiirendada mitmed tegurid, nagu näiteks tollimaksud või kaitsekulutuste mõju. Minu jaoks tähendab see, et intressimäärade edasise langetamisega tuleb olla järjest ettevaatlikum.

Professor John Cochrane Stanfordi Ülikoolist kirjeldas hiljuti tabavalt, miks ei saa keskpangad liiga vara oma võitlust kiire hinnatõusuga võidetuks kuulutada. Tema sõnul on võitlus hinnatõusuga nagu lahing prussakatega: isegi kui vaid mõni isend on ellu jäänud, ei ole probleemid veel seljataga.

Majanduskasv on Euroopas järk-järgult taastumas ja tõenäoliselt ei suuda ka USA võimalikud kaubanduspiirangud seda trendi murda. Oodatava kasvu hoogu hindavad Euroopa Keskpanga eksperdid siiski varasemast pisut tagasihoidlikumaks. Seda põhjusel, et ka ilma konkreetseid kaubanduspiiranguid analüüsimudelitesse lisamata on tõenäoline, et ettevõtjad on investeerimisotsustega ettevaatlikumad ja ka ekspordi kasv tõotab tulla oodatust tagasihoidlikum. Nii võib Euroopa Keskpanga värske prognoosi kohaselt oodata euroalal sel aastal 0,9% ja järgmisel 1,2% majanduskasvu.

 Mida saab Euroopa Keskpanga prognoosist lugeda välja Eesti jaoks? Tänu nn ujuvate ehk euriboriga seotud intressimäärade kasutamisele laenulepingutes on intressimäärade languse mõju Eesti majandusele avaldunud suhteliselt kiiresti. Eesti ettevõtted on suutnud leida oma toodangule uusi turge, millele viitab nii kaupade kui ka teenuste ekspordimahu kasv. Euroala suuremate riikide käekäik mõjutab mõistagi meie majandust vahetult. Praegu saame aga pidada tõenäoliseks, et ka võimalikud lisatõkked piiriülesele kaubandusele ei suuda Eesti majanduse järkjärgulist taastumist otsustavalt pidurdada.