Ei oleks iial osanud arvata, et päeval, mil möödus 78 aastat Tallinna pommitamisest, arutame Euroopa Keskpanga nõukogus euroala majandusolukorda ja samal ajal Venemaa pommitab puruks Ukraina linnu. Võimatu on veel täpselt hinnata Venemaa algatatud sõja majanduslikku mõju, mis esialgu jääb mõistagi Vene sõjategevusest põhjustatud inimliku tragöödia ja julgeolekut puudutavate debattide varju. Samas on tähtis, et Euroopa Keskpank reageeriks muutunud oludele ja teeks vajalikud otsused selleks, et hinnatõus aeglustuks taas eesmärgiks seatud 2% ligidale.

Enne 24. veebruaril alanud rünnakuid oli mõistlik eeldada, et kiire hinnatõus jääb ajutiseks ning hakkab nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal taanduma hiljemalt selle aasta keskpaigas. Hinnatõus kiirenes eelmise aasta teises pooles ja selle põhjuseks olid energiahindade kallinemine ja tarneahelate probleemid. Nüüd on aga selge, et varasemad eeldused enam ei kehti – sõja esmane mõju väljendub veelgi kallimates gaasi, nafta ja muude toorainete hindades ning kiire hinnatõus kestab kauem. Euroopa Keskpank on just lõpetanud oma majandusprognoosi uuendamise, mis on praegustes oludes muidugi tänamatu töö. Värskest prognoosist lähtuvalt võiks oodata euroala majandusele sel aastal 3,7% kasvu, mis seejärel aeglustub. Seejuures on eelduseks, et sõltumata kiirenevast hinnatõusust, mis vähendab inimeste ostujõudu ja pidurdab majanduskasvu, ei suuda Venemaa-Ukraina sõda täielikult pidurdada koroonakriisist taastuva majanduse hoogu.

Eelnevalt mainitud euroala majanduskasvu näitaja pärineb prognoosist, mille koostamise eeldused pandi lukku 2. märtsi seisuga. Praeguseks teame, et Venemaa isoleerimine rahvusvahelisest kaubandusest on möödunud nädala jooksul jõudnud veelgi kaugemale. Seetõttu koostas ja esitles Euroopa Keskpank ka kahte alternatiivset majandusväljavaate stsenaariumi. Aga neidki stsenaariume tuleks käsitleda vaid praeguse hetke parima, kuid siiski piiratud teadmisena võimalikust majandusarengust.

Kiire hinnatõusu jätkumine vähemalt selle aasta jooksul paistab praegu juba üsna möödapääsmatu. Gaasi hind on alates Venemaa 24. veebruari rünnakute eelsest ajast kallinenud 40%, nafta 15%, nisu hind maailmaturul 20% ja mõne metalli hind veelgi enam. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et hinnatõus püsib euroalal selle aasta keskmisena 5%st kõrgemal ja aeglustumist võib oodata alles alates järgmisest aastast. Kui aga hinnata Venemaa-Ukraina sõja veidi pikemaid tagajärgi, siis võib Euroopas investeeringutele lisahoogu anda vajadus kiiresti suurendada sõltumatust Venemaa gaasist ja naftast ning täiendavad kulutused riigikaitsele. See tasandaks tagasilööki erasektori investeeringutes, mis kaasneb sõjast tingitud suure ebakindlusega. Kuna riigid teevad kulutusi Ukraina sõjapõgenike igakülgseks toetamiseks, siis see omakorda hoiab valitsuse lisakulutuste kaudu suuremana üldist majandusaktiivsust.

Nii hinnatõusu kui ka üldise majandusarengu suhtes on Eesti ja kogu euroala ootused üldjoontes sarnased. Sõja vahetu mõjuna näeme kindlasti kiire hinnatõusu jätkumist pikema aja jooksul ning majanduskasvu hoo mõningast raugemist. Lähinädalate jooksul avaldame Eesti Panga hinnangu, mida erinevad stsenaariumid võiksid täpsemalt tähendada Eesti majandusele.

Kuna kiire hinnatõusu aeglustumine on sõja tõttu nihkunud kaugemasse tulevikku, tuli Euroopa Keskpanga nõukogul kohendada rahapoliitilist kurssi, et mõnevõrra pidurdada eelseisvat hinnatõusu euroalal. Oluline on siinkohal väljend „mõnevõrra pidurdada“, sest keskpankadel on vähe võimalusi mõistlikult sekkuda, kui hinnatõusu põhjustavad geopoliitika, energiahindade hüppeline kasv ja probleemid tarneahelates.

Neljapäeval otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus, et kiirenenud hinnatõusu tingimustes aeglustame võlakirjade ostutempot ja lõpetame praeguse parima teadmise kohaselt täiendavad ostud täielikult juba kolmandas kvartalis. Varasemalt plaanisime jätkata majanduse toetamist võlakirjaostudega vähemalt selle aasta lõpuni. Neljapäeval tehtud otsus loob ka võimaluse tõsta intressimäärasid varem kui enne plaanis oli, kuigi selles suhtes on midagi konkreetset lubada kindlasti liiga vara. Järgmised otsused sõltuvad kõik juba lähikuude ja -kvartalite tegelikust majandusarengust.

Kõige tähtsam on praegustes oludes aga Euroopa Keskpanga nõukogu selge sõnum, et me ei kavatse rahapoliitikat kujundades liialt kõhelda ning kui olud muutuvad, siis me ka reageerime ja anname alati oma panuse stabiilse majanduskeskkonna hoidmiseks. Keskpankurite jaoks tähendab see eelkõige seda, et lähtume oma otsustes hinnatõusu tempost ja edasisest väljavaatest, sest meie peamine eesmärk on tagada euro ostujõu säilimine ja pikemas perspektiivis aeglane hinnatõus.