Majanduspoliitika eesmärk viiruse mõju leevendamisel on ära hoida ajutistest probleemidest tingitud pankrotilaine ettevõtete seas ja töötuse hüppeline suurenemine. Selleks tasub valida sellised majandust toetavad sammud, mis on kiire mõjuga, hästi sihitud ja ajutised ning mis on lahus erakondade valimislubadustest, kirjutab Eesti Panga president Madis Müller.

Kõige olulisem on praegu tugi eesliinil töötavate tervishoiutöötajatele – et neil oleks piisavalt töövahendeid ja võimalikult head tingimused oma tööd teha – sest nendest sõltub Eesti inimeste käekäik. Järgmisena on oluline valitsuse tegevus, sest neil on kõige tõhusamad tööriistad, et toetada raskustesse sattunud inimesi, ettevõtteid ja majandusharusid. Sealt edasi tulevad kõik muud asutused, sealhulgas keskpank, kes saavad anda oma panuse tervishoiukriisi mõjude leevendamisse.

Eesti valitsus on eriolukorda välja kuulutades käitunud otsustavalt ja loonud tingimused haiguspuhangu leviku takistamiseks. Mõistetavad on nii kehtestatud piirangud, kui ka nendest tulenev väga vahetu ja tuntav mõju majandusele. Inimeste tervise huvides kehtestatud piirangud võivad olla halvavad mõnele majandusharule ja väiksema mõjuga teistele. Kindlasti on vajalik kiire reageerimine selleks, et ajutise kahju asemel ei seisaks me hiljem silmitsi haiguse kontrollimatust levikust tekkinud pikaajaliste ühiskondlike ja majandusprobleemidega.

Viiruse levikust, eriolukorraga kaasnevatest piirangutest ja inimeste muutunud käitumisest kannatavad esmalt ja väga järsult piirangutest otseselt mõjutatud sektorid nagu näiteks turism, reisiteenused, hotellid, restoranid ja meelelahutusasutused. Samas häirivad riiklikul tasandil kehtestatud piirangud ka enamike ülejäänud majandusharude tegevust. Otsesemalt on mõjutatud ka transpordisektor ja tootmisettevõtted, kelle tegevust on pärssinud katkestused tarneahelates.

Tähtis on vähendada võimalust, et ajutised probleemid tekitavad inimestele ja ettevõtetele püsivat kahju. Seetõttu tuleb esmalt vältida inimeste ja ettevõtete makseraskusi. Hea meel on tõdeda, et Eestis tegutsevad kommertspangad on juba kinnitanud, et vajadusel annavad oma laenuklientidele maksepuhkust. Riigil on võimalik toetada ajutistesse makseraskustesse sattuvaid ettevõtteid, näiteks pakkudes Kredexi kaudu hästi sihitud garantiisid laenudele, mida pangad iseseisvalt ei söandaks keerulises olukorras ettevõtetele enam pakkuda. See aitaks ära hoida ajutistest probleemidest tingitud pankrotilainet ettevõtete seas ja töötuse hüppelist suurenemist. Samuti on oluline mõelda, kuidas tagada, et töölt sundkorras koju jäävad inimesed ei satuks raskustesse sissetulekute ootamatu vähenemise tõttu.

Tõsi, võrreldes eelmise finantskriisiga on Eesti majandus märksa paremas seisus, sest finantssektor on tugev, ettevõtetel ja majapidamistel on väiksem laenukoormus ja suurem tagavara. Endiselt on aga murekohaks taoliste puhvrite ebavõrdne jaotus. Seetõttu võib abivajajate hulk majandusolude halvenedes kiiresti kasvada.

Piirangute mõju on majandusharudele ja erinevatele elanikkonna rühmadele erinev, mistõttu on tähtis abimeetmete täpne sihtimine. Riigi poolt on tarvis toetada viirusepuhangust enim mõjutatud inimesi ja ettevõtteid. Kuna praeguse teadmise kohaselt on viiruse mõju majandusele ajutine, siis vastavalt tuleb ajutisena käsitleda ka riigi poolt pakutavat erakorralist tuge. Nii oleks ka koormus riigieelarvele ajutine, mis lihtsustab otsustamist ja otsustatu kiiret elluviimist. Ettevõtteid ja inimesi vahetult rahaliselt puudutavaid erakorralisi otsuseid on ühiskonnal kergem mõista, kui neid käsitletakse täielikult lahus tavaolukorra poliitilistest vaidlustest ja erakondade programmidest.

Viiruse majanduskahjude leevendamisel on Eesti Pank abiks nii nõu kui ka jõuga. Jõulisema tegevusena otsustasime sel nädalal Euroopa Keskpanga nõukogus, et euroala keskpangad annavad kommertspankadele tavalisest märksa soodsamat laenu tingimusel, et pangad ei tõmba oma laenutegevust koomale. Sellega saame aidata kaasa sellele, et laenutingimused ettevõtetele ja inimestele ei muutuks halvemaks. Nõu andmise poolelt osalevad Eesti Panga eksperdid rahandusministri kokkukutsutud komisjoni töös, kus analüüsime parimaid viise majanduskahjude leevendamiseks. Lisaks töötame koos pankadega selle nimel, et keskpanka laekuksid analüüsi tegemiseks andmed ettevõtete ja majapidamiste käitumise kohta maksete tegemisel tavapärasest kiiremini ja tihedamini.

Kahjuks oleme eriolukorras, mis paratamatult paneb erinevate valdkondade ettevõtted ebavõrdsesse positsiooni. Paljudes ettevõttes on võimalik kahjusid vältida või vähendada kodukontorist töötamisega, samas kui teistes on see kas keeruline või suisa võimatu. Peame lähtuma arusaamast, et ajutine valulik katkestus majandustegevuses ja inimeste koju jäämine on kokkuvõttes vähem kahjulik, kui laialdasest haiguspuhangust tekkiv pikem kriis. Praegune eriolukord nõuab meilt kõigilt pingutusi.

Artikkel ilmus Postimehes 14. märtsil 2020