Mida toob kaasa Euroopa Keskpanga ja USA Föderaalreservi rahapoliitika suundade lahknemine? (0)

Anu Randveer

Eesti Panga rahvusvaheliste suhete allosakonna juhataja
Võtmesõnad: 

Kõik Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmed kogunesid 16.-18. aprillil Washingtoni rahandus- ja finantskomitee (IMFC) kevadkoosolekule, mis on üks olulisemaid maailma majanduspoliitikat suunavaid kohtumisi. IMFC nentis ühisavalduses, et maailma majanduskasv on mõõdukas, kuid riigiti ebaühtlane, ning kutsus üles rakendama meetmeid majandusliku vindumise vältimiseks. Kuigi seda avaldust loeb väga väike osa maailma kodanikest, mõjutavad IMFC sõnumid maailma majanduse väljavaadete kohta meie kõikide elu.

Eesti Panga blogi lugejate jaoks toon ühisavaldusest esile sõnumid rahapoliitika kohta ja tõlgin need IMFC kevadkoosolekul kuuldu põhjal tavakeelde.

Monetary accommodation should be maintained where appropriate, consistent with central bank mandates. Laias laastus öeldakse, et erakorralised rahapoliitilised meetmed (sh rahatrükk) USAs, Jaapanis, euroalal ja mujal on end õigustanud ja peaks vajadusel jätkuma. Ainuüksi rahapoliitikaga majanduskasvu ja töökohtade loomist ei saavuta. Rahapoliitilised intressimäärad on madalad ja keskpankade välja antud raha (likviidsust) on palju, kuid see ei jõua inimesteni – ei too kaasa investeeringute kasvu piirkondades, kus ettevõtluskeskkond on kehv, suur osa ettevõtteid ei saa jõukohase intressimääraga laenu ja tarbijad on liigagi ettevaatlikud. Selle vea parandamine on valitsuste, mitte keskpankade ülesanne.

In many advanced economies, enhancing policy transmission requires addressing debt overhangs and impaired balance sheets. Paljudes euroala riikides (eelkõige endistes kriisiriikides ja Kreekas) on halbade laenude mahakandmine veninud. Seetõttu on pangad uute laenude välja andmisel ettevaatlikud ja keskpangast tulev odav raha ei jõua ettevõteteni, kes seda vajavad.

Careful calibration and effective communication of policy normalization is needed to attenuate adverse spillovers and spillbacks in the context of asynchronous monetary policies in major advanced economies. On küll õige, et kosuma hakanud majandusega USA Föderaalreserv võiks millalgi hakata rahapoliitilisi intressimäärasid tõstma, ent kuna Euroopa Keskpank samal ajal rahapoliitikat lõdvendab, tähendab see USA dollari kallinemist euro ja mitme teise valuuta suhtes. USA intressimäärade tõusu ja dollari vahetuskursi kallinemisega kaasnev kasumilootus meelitab aga ligi finantsinvestoreid. Tärkavaid turge võib seega ees oodata finantsinvesteeringute väljavool. Kõige enam on USA dollarites laenu võtnud Brasiilia, Türgi, Malaisia ja LAV ettevõtted. Ei ole mõtet loota, et USA Föderaalreserv või Euroopa Keskpank teiste riikide pärast oma rahapoliitika kurssi oluliselt muudaks, kuid nad on valmis oma otsuseid ja tegevuskavasid avalikkusele selgitama.

Exchange rates should be allowed to respond to changing fundamentals and to facilitate adjustment. Vahetuskursside muutumine soodustab majanduse kohanemist, kuid õpikuski on kirjas, et vahetuskurssidega manipuleerimine ei ole kodumaiste probleemide lahendamiseks parim võimalus.

In emerging market economies, where possible, liquidity buffers should be maintained and, in some cases, rebuilt. When dealing with risks from large and volatile capital flows, necessary macroeconomic policy adjustment could be supported by macro-prudential and, as appropriate, capital flow management measures. Riigid, kus suur osa võlast on välisvaluutas – või koduvaluutas, aga välismaiste omanike käes –, peaksid varuma reserve võla tagasimaksmiseks. On tõsi, et normaaltingimustes on majandusele parim, kui rahvusvahelised kapitalivood vabalt liiguvad. Praeguses olukorras oleks aga parem juba praegu kapitalivoogude ülemääraste kõikumiste ennetamiseks meetmed tarvitusele võtta. Viimase võimalusena võivad suure kapitali väljavooluga silmitsi seisvad riigid vajadusel rakendada kapitali liikumise piiranguid.

Rahapoliitikast kaugemale vaadates näeb IMFC maailma majanduse mõõdukat, kuid ebaühtlast kasvu. Samas on näiteks euroalal majanduslanguse ja deflatsiooni oht väiksem kui eelmise aasta oktoobris. Ebaselgust lisab nafta hinna langus, USA keskpanga rahapoliitika suunamuutus, USA dollari tugevnemine, mõnede riikide suur võlakoormus ning finantssektori ees seisev väljakutse tulla toime väga madalate intressimäärade keskkonnas. Poliitikakujundajate eesmärgiks on IMFC esimehe Agustín Carstensi sõnul tugev, tasakaalustatud ja kestlik majanduskasv, mis loob töökohti ja vähendab vaesust. Selle poole püüeldes ei tohi ohvriks tuua valitsuse eelarve jätkusuutlikkust ja finantssektori stabiilsust.


Rahvusvahelise Valuutafondi rahandus- ja finantskomitee (IMFC) ja Maailmapanga koosolekud on kord poolaastas toimuvad tippkohtumised, kus saavad kokku nende organisatsioonide 188 liikmesmaa kõrgetasemelised delegatsioonid, et arutada IMFi ja Maailmapanga olulisemaid tegevussuundi järgneval poolaastal. IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekud toimuvad oktoobris.


Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.

Jaga

Lisa kommentaar