Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus jätta euroala intressimäärad senisele tasemele. Kuigi euroala aastane hinnatõus ulatus septembris 3,8%ni, ületades märkimisväärselt keskpikaks ajaks seatud 2% eesmärki, oli kiire hinnatõusu taga peamiselt energia kallinemine. Energiatooteid arvestamata jäi hinnatõus 2,3% juurde. Kuna kallima energia mõju teiste kaupade ja teenuste hindadele on seni olnud suhteliselt piiratud, välja arvatud vahetum mõju näiteks transpordihindadele, on see võimaldanud Euroopa Keskpangal tõsta intressimäärasid mõõdukas tempos. Samas oleme Euroopa Keskpanga nõukogus valmis tegema vajalikke intressiotsuseid, et tuua hinnatõus tagasi eesmärgi lähedale.

Väliskeskkond on väga ebakindel. Seda lauset on majandusanalüütikud korranud juba aastaid, eriti kriiside ajal. Samuti on see olnud läbiv sõnum analüüsides, mida on tehtud pärast USA algatatud rünnakuid Iraani vastu. Sõjad maailmas jätkuvad ning nende mõju nafta ja teiste energiatoodete hindadele on veelgi suurenenud, kiirendades euroala hinnatõusu. Maagaasi hind Euroopas on kerkinud ligi 100 euroni megavatt-tunni eest ehk ligi kolm korda kõrgemale kui aasta alguses. Samas jääb see endiselt enam kui kolm korda alla 2022. aasta tipptasemele, mil gaas maksis ligikaudu 340 eurot megavatt-tunni eest. Nafta hind on tõusnud üle 115 dollari barreli kohta ja tanklates kergitab kütusehindu jätkuvalt kõrge rafineerimistasu.

Viimastel kuudel on majanduse väljavaadet hakanud üha enam mõjutama ka Euroopa riikide laenuraha kallinemine. Investorid nõuavad mitme riigi pikaajalistelt võlakirjadelt varasemast suuremat tootlust, kusjuures erilise tähelepanu alla on sattunud Prantsusmaa. Kui riigi jaoks muutub investoritelt laenamine kallimaks, siis ajapikku võib kallineda ka selle riigi ettevõtete ja majapidamiste laenuraha. See omakorda pidurdab majanduskasvu ning võib lähiaastatel pidurdada hinnatõususurvet.

Mitme Euroopa riigi laenuintresside kiire tõus on oluline meeldetuletus ka Eestile. Mida suurem on riigi võlakoormus, seda tundlikumaks muutuvad eelarvekulud intressimäärade muutuste suhtes. Kui kevadel kujunes Eesti kümneaastaste riigivõlakirjade intressimääraks 3,6%, siis praegu tuleks samasuguse laenu eest tõenäoliselt maksta juba 4,2% intressi. Kallim pikaajaline laenuraha hakkab paratamatult mõjutama ka ettevõtete rahastamistingimusi. Suure võlakoormusega riikides võib intressimäärade tõusu mõju riigieelarvele olla eriti märkimisväärne. Näiteks võib Prantsusmaa erinevate stsenaariumide kohaselt kulutada viie aasta pärast riigivõla teenindamisele 1–2% SKPst rohkem kui tänavu. Eesti majanduse suurust arvestades tähendaks samasugune lisakulu ligikaudu 400–800 miljonit eurot aastas. See näitab ilmekalt, kui suureks võib intressikulu suure võlakoormuse korral kasvada ja kui palju võib see piirata riigi võimalusi teha muid vajalikke kulutusi.

Keerulisele väliskeskkonnale vaatamata on euroala majandus püsinud küllaltki heas seisus ning kasv peaks jätkuma ka aasta viimases kvartalis. Majandusaktiivsust on toetanud valitsuste otsused suunata majandusse rohkem lisaraha, eelkõige kaitsevaldkonda ja taristuinvesteeringutesse. Teine majandust toetav tegur on üleilmne tehisarusse tehtavate investeeringute buum. Majanduskasvu jätkumisele viitavad ka kindlustunde püsimine ja laenukasv.

Seega mõjutavad euroala majandust praegu vastassuunalised jõud. Ühelt poolt kiirendab energia kallinemine hinnatõusu ja valitsuste kulutuste kasv toetab majandusaktiivsust. Teiselt poolt muudavad kõrgemad pikaajalised laenuintressid uute ettevõtmiste ja projektide rahastamise kallimaks ja aeglustavad seeläbi majanduskasvu. Kui energiaturgude väljavaade ei parane, võib euroala aastane hinnatõus lähikuudel ületada ka 4% piiri. Rahapoliitika seisukohalt pole aga oluline üksnes see, kui palju energia kallinemine üldist hinnatõusu ajutiselt kiirendab. Märksa tähtsam on, kas kallim energia hakkab mõjutama inimeste ja ettevõtete ootusi tulevase hinnatõusu suhtes ning kandub seeläbi üle palkadesse ja teiste kaupade ning teenuste hindadesse.

Risk, et hinnatõus osutub prognoositust kiiremaks ja püsivamaks, on endiselt märkimisväärne. Seetõttu on mõistetav, miks finantsturud arvestavad Euroopa Keskpanga täiendavate intressitõusudega, et toetada hinnatõusu naasmist 2% eesmärgi juurde. Samas tuleb arvestada, et majanduskeskkond on erakordselt muutlik. Energiahindade, finantsturgude ja majanduskasvu edasine areng võib seniseid hinnanguid kiiresti muuta.