Eesti aktsiaturg on väike ja hinnad võivad liikuda kiiresti

Autori Silver Karolin pilt

Silver Karolin

Eesti Panga ökonomist

Postitatud:

08.12.2021

Tänavu on aktsiate hinnad Tallinna börsil kiiresti tõusnud ja pea kõikide aktsiate hinnad on liikunud tempokalt üles. Tallinna börsi aktsiahindade keskmist muutust kajastav OMXT-indeks kasvas selle aasta 11 kuuga pea 47%, samas kui teiste maailma suuremate börsiindeksite ja ka lähiriikide aktsiate hinnad kasvasid vaid 11%–22%. Mida sellisest kiirest aktsiahindade tõusust välja lugeda ja millised mõjud võivad sellel olla?

Ühelt poolt on aktsiahinnad kasvanud seetõttu, et paljude ettevõtete majandustulemused on võrreldes eelmise aastaga paranenud. Lisaks sellele on aktsiahindu mõjutanud tegurid, mis on aidanud tuua n-ö uut raha börsile. Näiteks on suurenenud eraisikute säästud ja see on omakorda tekitanud rohkem huvi ka investeerimise vastu. Osade pankade otsus kaotada Balti aktsiatele kehtestatud tehingutasud on suurendanud huvi investeerida ka Eesti aktsiatesse. Lisaks on rolli mänginud pensioni II samba väljamaksed, millest on osa läinud Tallinna börsile. Kui n-ö uus raha liigub börsile, suureneb nõudlus aktsiate järele ja nende hind kasvab.

Teiselt poolt tuleb arvestada, et Tallinna börsi puhul mõjutab hindade liikumist ka turu suhteliselt madal likviidsus ehk iga kord, kui soovitakse aktsiat osta või müüa, ei pruugi alati olla soovitud koguse ja hinnaga tehingu teist poolt. See peegeldub suhteliselt väikses börsikäibes. Näiteks viimasel viiel aastal, 2016 kuni 2020, tehti börsil aktsiatega tehinguid kuus keskmiselt 16 miljoni euro väärtuses. Maailma mastaabis on selline tehingute maht äärmiselt väike. Et mõista selle väiksuse tõelist olemust, kõrvutame seda numbrit näiteks populaarse ettevõtte Apple’i aktsiatega tehtud tehingutega: USA aktsiaturul tehakse Apple’i aktsiatega sarnases mahus tehinguid keskmiselt vähem kui kahe minuti jooksul. Kui väiksel turul, nagu seda on Tallinna börs, kasvab tehingute maht, avaldab see aktsiahindadele ka rohkem mõju kui näiteks kõrgema likviidsusega turul. Just see Tallinna börsil tänavu toimuski:  11 kuuga tehti tehinguid kuus keskmiselt üle kahe ja poole korra suuremas mahus, kui viimasel viiel aastal ühes kuus keskmiselt. Kui tehingute mahu kasvu taga on see, et turule tuleb tavapärasest suuremas mahus ostusoove, ei pruugi parajasti saadaolevaid müügipakkumisi olla piisavalt ning müüjad saavad küsida kõrgemat hinda. See omakorda võimendab turul hindade kasvu.

Madal likviidsus ei tähenda aga ainult kiiret hinnakasvu suure huvi korral. Täpselt samamoodi võivad hinnad ka kiiresti langeda: kui korraga soovib suurem hulk investoreid oma vara müüa. Sel juhul ei pruugi olla piisavalt ostjaid. Seetõttu saavad ostjad oma pakutavat ostuhinda alandada, mis võimendab omakorda hindade langust. Näiteks 3. septembrist kuni 11. oktoobrini 2021 oli Tallinna börsil tavapärasest märksa rohkem neid investoreid, kes soovisid oma aktsiaid müüa ja OMXT börsiindeks langes 14%. Tavapärasest suuremat müügiaktiivsust võis sel ajavahemikul näha ka tehingute mahtudes: päevas tehti tehinguid keskmiselt üle kolme ja poole korra suuremas mahus, kui eelneval viiel aastal päevas keskmiselt.

Eeldusel, et Tallinna börsi turulikviidsus tulevikus oluliselt ei kasva, võivad aktsiate hinnad ka edaspidi kiiresti ja palju liikuda nii üles- kui ka allapoole. Selliste järskude muutustega peaksid kodumaisel börsil investeerida soovijad kindlasti arvestama ka edaspidi. Eesti finantsvahenduse toimimise seisukohast ei oma aga aktsiahindade kiire liikumine väga suurt mõju, sest kohalik börs on endiselt suhteliselt väike ja selle roll finantsvahenduses tagasihoidlik. 2021. aasta novembri lõpus oli Tallinna börsil noteeritud 26 ettevõtte aktsiad. Eestis on börsil noteeritud ettevõtete arv enam-vähem samas suurusjärgus kui Lätis ja Leedus. Põhjamaades on aga börsil noteeritud ettevõtete arv mitu korda suurem. Näiteks on Helsingi börsil noteeritud 132 ettevõtte aktsiad ja Stockholmi börsil 347 ettevõtte aktsiad. Tallinna börsil noteeritud ettevõtete koguväärtus ulatus novembri lõpus veidi üle viie miljardi euro, jäädes sellega alla 20% SKP suhtes. Euroala keskmine näitaja on kolm kuni viis korda suurem (olenevalt sellest, millist keskmist kasutada).