• Soome turiste oli külastajate seas kolmandik, ent nende arv vähenes
• Välisturistid jätsid Eestisse 420 miljonit ja eestlased välismaale 300 miljonit eurot
• Märgatavalt sagenesid Eesti turistide reisid Ukrainasse

2019. aasta teises kvartalis väisas Eestit 1,7 miljonit välisturisti¹ ehk 2 protsenti vähem kui 2018. aasta teises kvartalis. Soome turiste oli külastajatest kolmandik, kuid nende arv vähenes aastatagusega võrreldes 9 protsenti. Seevastu kasvas 4 protsenti teiste Euroopa Liidu elanike reiside arv ning Leedust ja Taanist tuli külastajaid lausa 15 protsenti rohkem kui aasta varem. Venemaa elanikud külastasid Eestit teises kvartalis üle 200 000 korra, ent mullusega võrreldes 3 protsenti vähem.

Hinnanguliselt kulutasid välisturistid Eestis teises kvartalis 420 miljonit eurot. Mitmepäevakülastusi tehti 3 protsenti rohkem kui aasta eest ning keskmiselt kestsid need 3 ööd. Ühepäevareise oli kõigist külastustest 45 protsenti.

Eesti elanikud külastasid samal ajal välisriike ligi 950 000 korral ehk sama palju kui eelmisel aastal. Reisid Euroopa Liitu vähenesid 3 protsenti. Märkimisväärselt harvenesid reisid Ungarisse ja Poola, seevastu Suurbritanniat ja Türgit külastati rohkem kui mullu. Reisid SRÜ riikidesse kasvasid 9 protsenti, kusjuures Ukrainat külastati poole rohkem kui eelmisel aastal.

Eesti turistid kulutasid teises kvartalis välismaal hinnanguliselt kokku 300 miljonit eurot. Mitmepäevareis kestis keskmiselt 4 ööd. Ühepäevakülastusi oli külastuste üldarvust 14 protsenti ning nende arv vähenes 3 protsenti.

¹Turistide all peetakse silmas nii puhkuse- kui ka ärireisijaid, aga ka muul eesmärgil viibivaid reisijaid.

Eesti Pank teeb välisreiside statistikat, kuna keskpanga üks ülesanne on koostada Eesti riigi maksebilanss, mis kajastab ka reisiteenuste eksporti ja importi. Teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 10. septembril.

Üksikasjalikum teave välisreiside kohta on kättesaadav välissektori statistika rubriigis.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.