Hinnatõus – korduma kippuvad küsimused

• Euroopa Keskpank mõjutab rahapoliitikaga hinnakasvu euroalal intressimäärade ja majanduses ringleva rahahulga abil.
• Valitsused saavad hinnakasvu ohjeldada riigieelarve kaudu: kiire majanduskasvu ajal vähem kulutades ja reserve kogudes ning vastupidi.

Euroopa Keskpanga ülesanne on hoida hinnakasv euroalal tervikuna 2-3 aasta ettevaates 2% lähedal. Keskpank saab hinnatõusu mõjutada rahapoliitiliste otsustega.

Rahapoliitikaga saab hinnatõusu mõjutada peamiselt kahel moel. Esiteks saab muuta intressimäärasid ehk raha hinda. Teiseks saab vajadusel varaostude abil ning kommertspankadele raha laenates või nende raha hoiustades mõjutada majanduses ringleva raha hulka.

Kui on vaja majandust jahutada, saab keskpank intressimäärasid kergitades tõsta raha hinda. Teine võimalus on piirata rahamassi kasvu majanduses, tehes vähem varaoste, müües juba ostetud finantsvarasid või piirates kommertspankadele laenude andmist. Need sammud aeglustavad majanduse kasvutempot ja nõnda ka hinnatõusu. Kui aga on vaja majandust elavdada, saab teha vastupidi: raha hinda langetada ja rahamassi majanduses suurendada.

Rahapoliitika puhul tuleb silmas pidada, et selle täielik mõju jõuab hindadesse pika aja jooksul, alles 2–3 aasta pärast. Samuti pole rahapoliitikaga võimalik mõjutada üksikute toodete hindu. Näiteks ei saa keskpangad suunata maailmaturul nafta ja teiste energiakandjate hindu, sest muutused intressimäärades ei oma kohest mõju energia tootmise ja tarbimise mahtudele. Praegust väga kiiret hinnatõusu euroala riikides, mille on suuresti põhjustanud energiakandjate hinnašokk, on rahapoliitikaga mõistlik mõjutada sedavõrd, et hinnatõusuootused püsiksid paari aasta ettevaates jätkuvalt 2% juures. Liiga äkiline rahapoliitika karmistamine võib majandust keerulisel ajal liiga palju survestada.

Euroopa Keskpanga rahapoliitika eesmärk on hoida euroala keskmist tarbijahinna tõusu 2% lähedal. Kui euroala riigi majanduse olukord ja seetõttu ka hinnatõus erineb keskmisest, saab seda erinevust siluda riigi majanduspoliitika, eriti eelarvepoliitikaga. Hästi suunatud eelarvepoliitika abil saavad valitsused järske muutusi majanduses pehmendada: halval ajal majandust lisatellimuste kaudu toetada ning kiire kasvu ajal vähem kulutada ja hoopis reserve koguda. Valitsus mõjutab riigi majandusaktiivsust selle kaudu, kui palju riik „ühe käega“ majandusest raha kokku korjab (maksud jmt) ja „teise käega“ raha majandusse riigieelarvekulutuste (riigitöötajate palgad, teedeehitus jmt) kaudu tagasi suunab.

Kui valitsus kulutab rohkem raha, kui ta maksude ja muude sissetulekute abil kogub, tekib eelarvepuudujääk ning majandusse suunatav lisaraha ergutab nõudlust ja selle kaudu hinnataset. Majandusse lisatava raha mõju hinnatõusule sõltub sellest, millises seisus majandus parajasti on. Kui valitseb mõõn, ei pruugi majanduse elavdamine eelarvepuudujäägi kaudu hinnatõusu põhjustada, sest toetuseta seisaks osa tootmisvõimsust jõude. Kui aga majandusel läheb hästi ja erasektor toimib täisvõimsusel, on riigieelarve kaudu lisaraha kulutamisel aga hindu tõstev mõju. Seda põhjusel, et tootmismaht ei suuda suurenenud nõudlusega samas tempos kasvada, kui olemasolevad tootmisvõimsused on juba rakendatud. Tekib olukord, kus kaupa on vähem kui osta tahetakse ning tulemuseks on hinnatõus.

• „Rahatrüki“ mõju oli piiratud, sest suur osa majandusse lisatud rahast ettevõtete ja inimesteni ei jõudnud, vaid hoiustati kommertspankade poolt uuesti keskpangas.
• Eesti jaoks on „rahatrüki“ mõju avaldunud läbi väga odava laenuraha (madalad intressimäärad) ja kaudne mõju selle kaudu, et Euroopa majandus sai „rahatrükist“ tuge.

Euroopa Keskpanga varaostukava ehk nn rahatrüki eesmärk oli elavdada euroala majandust, et selles ei vallanduks hinnalanguse spiraal, mis seadnuks ohtu majanduskasvu, töökohad ja suutlikkuse võlgu tasuda. Püüti turgutada hinnakasvu, mis kippus viimasel kümnendil euroalal optimaalseks hinnatud 2% tasemest^[1] märgatavalt allapoole jääma. Rahatrüki otsest mõju hinnatõusule piiras aga see, et väga suur osa sel moel majandusse lisatud rahast tegelikult ettevõtete ja inimesteni ei jõudnud. Laenukasv keskpanga tegevuse tulemusel küll kiirenes, kuid kommertspangad ei leidnud piisavalt võimalusi kogu selle raha klientidele edasi laenamiseks. Nii hoiustasid kommertspangad suure osa nendest summadest uuesti keskpangas.

Eesti jaoks on rahatrüki mõju avaldunud eelkõige väga madalate intresside ja soodsate rahastamistingimuste näol. Kuigi Eesti Pank ei ole saanud osta kuigi palju kohalikke võlakirju, mõjutavad euroalal kujunenud soodsad laenutingimused ka Eesti majandust. Võlakirjaostude kaudne mõju on Eestisse jõudnud impordihindade ja eeldatavalt tugevama nõudluse kaudu Eesti eksporditurgudel.

• Eesti Pank osaleb Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste tegemisel.
• Eesti Pank annab nõu valitsusele poliitikavalikute mõju hindamisel ja kirjeldamisel.

Eesti Pank osaleb koos teiste euroala keskpankadega rahapoliitiliste otsuste tegemisel, kuid peab lähtuma euroala kui terviku seisundist. Lisaks annab Eesti Pank vabariigi valitsusele regulaarselt nõu olulistes majanduspoliitika küsimustes. Eelkõige aitab keskpank hinnata ja kirjeldada ühe või teise poliitikavaliku mõju majandusele.

Eesti Pank hindas euroala rahapoliitika mõju Eesti majandusele põhjalikuma uuringu käigus 2020. aastal. Uuringus järeldati, et näiteks aastatel 2017 ja 2018 oli Eesti majanduskasv euroala rahapoliitika tõttu ligi ühe protsendipunkti võrra kiirem ja inflatsioon 0,2–0,3 protsendipunkti võrra kõrgem, kui need muidu oleksid olnud. Selle uuringu kohta on võimalik täpsemalt lugeda Eesti Panga veebilehelt.