Kriisihaldus

Riigi finantsstabiilsuse eest vastutavate institutsioonide eesmärk on hoida ära finantskriise. Samas jääb ka väga hea kriisiennetustöö juures siiski alles mõningane finantskriisi tõenäosus. Finantssüsteemi tõrked võivad tekkida väga ootamatult ning kanduda kiiresti edasi teistele turgudele ja turuosalistele. Finantskriisiga võib ühiskonnale kaasneda suur kulu. Seetõttu on oluline, et riigiinstitutsioonidel oleks hea ettevalmistus sellistes olukordades käitumiseks.

Eesti Panga tegevuse kriisihalduse valdkonnas võib jagada kolmeks:

1) Eesti pangandussüsteemile piisava likviidsuse kindlustamine, s.t valmisolek pakkuda vajadusel pankadele erakorralist likviidsuslaenu;

2) Eesti kriisihaldusraamistiku arendamine koostöös Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumiga;

3) rahvusvaheline koostöö kriiside ennetamisel ja lahendamisel.

Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi koostööpõhimõtted finantskriiside ennetamisel ja lahendamisel on toodud koostöökokkuleppes.

Kriisihaldusraamistiku oluline osa on hoiuste tagamise raamistik. Selle eesmärk on kaitsta väikehoiustajate vahendeid, suurendades sel kombel finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Hoiuste tagamisega tegeleb Eestis Tagatisfond, mille üheksaliikmelisse nõukogusse kuulub ka Eesti Panga asepresident.

Eesti finantssüsteem on tihedalt lõimunud rahvusvaheliste finantsturgudega. Seetõttu on tähtsal kohal rahvusvaheline koostöö finantskriiside haldamisel. Koostöö hõlmab ühtse kriisihaldusõigustiku kujundamist Euroopa Liidus ja ka kitsamalt Põhja-Balti regioonis, ühistes tegutsemispõhimõtetes kokkuleppimist ning finantskriiside haldamise raamistiku arendamist.

Eesti Pank on sõlminud mitmepoolsed koostöökokkulepped Euroopa Liidu ning Põhja-Balti regiooni riikide finantsstabiilsuse eest vastutavate institutsioonidega ning koostöökokkuleppe Taani, Soome, Islandi, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi keskpangaga.