2016. aasta novembris oli jooksevkonto ülejääk kaks korda suurem kui aasta varem

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2016. aasta novembris 76 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastataguse ajaga võrreldes 45 miljoni euro võrra ja ulatus 107 miljoni euroni. Kaubaeksport kasvas kiiremini kui kaubaimport (eksport suurenes 8% ja import 6%) ning see vähendas kaupade konto puudujäägi 47 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk suurenes 154 miljoni euroni, mida oli 27 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Teenuste eksport kasvas tänu reisiteenuste ja muude teenuste väljaveo suurenemisele 8%, ehkki transporditeenuste eksport on endiselt madalseisus. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool oli kokku 31 miljonit eurot, 7 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. 

Novembris oli jooksev- ja kapitalikonto kokku 96 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega on Eesti majandus olnud viimase kaheksa kuu jooksul muu maailma suhtes netolaenuandja. 

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku algallikate kombineeritud süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilansse. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2016. aasta neljanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 9. märtsil 2017.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Sünne Korasteljov
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906
E-post: synne.korasteljov [at] eestipank.ee