Maksesüsteem on samasugune kriitiline taristu nagu energiavarustus ja sideteenused. Digieuro tulekuga lisandub Euroopa väliste ja Euroopa piirkondlike makseteenusepakkujate kõrvale kogu euroala hõlmav lahendus, mis lihtsustab igapäevaseid digitaalseid arveldusi, suurendab kriisikindlust ja loob võimalusi innovatsiooniks.

„Kui kaardimaksetes on vaid üks-kaks domineerivat teenusepakkujat, ei ole olukord riskide vaatest kindlasti ideaalne,” tõi Eesti Panga asepresident Andrus Alber välja maksesüsteemi ühe nõrkuse, arutledes Vilniuses Balti keskpankade digieuro konverentsil Balti riikide makseharjumuste ja digieuro rolli üle. „Selles mõttes saaks digieuro kindlasti riske leevendada.”

Riskid on reaalsed. Oleme Eestis viimastel aastatel näinud küberrünnakuid, GPS-signaali segamisi, veealuse taristu lõhkumist, droonide sattumist meie õhuruumi, halbu ilmastikuolusid. „Kõigis neis olukordades on inimestel vaja teha oste,“ ütles Alber. „Maksesüsteem on selgelt kriitiline infrastruktuur, mille kriisikindlust on vaja tugevdada.”

Euroopa maksesüsteemi probleem on suur kontsentratsioon – lõviosa kaardimakseteenustest pakuvad praegu üksikud Euroopa Liidu välised teenusepakkujad. Kolmeteistkümnes riigis, sealhulgas Eestis, pole kohalikku teenusepakkujat. See ei paistnud probleemina seni, kuni geopoliitiliste suhete pingestumisega ilmnes, et suur sõltuvus võib luua võimaluse väliseks surveks või kriitilise tähtsusega teenuse katkemiseks. „Arvesse tuleb võtta ka esmapilgul nähtamatuid sõltuvusi,“ märkis Alber. „Näiteks võivad kliendi kontod olla küll eri pankade vahel hajutatud, kuid kõik pangad võivad kasutada sama pilve- või elektriteenuse pakkujat. Vaja on alternatiive ja varulahendusi.”

Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi keskpankade poolt ettevalmistatav digieuro on eelkõige sularaha edasiarendus, mis arvestab eurooplaste makseharjumuste muutumise ja üha laialdasema digimaksete kasutamisega. Olulise lisaväärtusena saaks digieuroga teha elektroonilisi makseid ka elektrikatkestuse või häiritud sideühenduse korral. See suurendaks euroala maksesüsteemi vastupidavust.

Alberi sõnul toimib see aga ainult siis, kui digieuro leiab tulevikus laialdast kasutust ja inimesed teavad selle kõiki võimalusi. „Väljakutse pole tehnoloogia, vaid inimesed,” märkis Alber. Ta tõi näiteks Eesti Panga ja kommertspankade kevadise kriisiõppuse, kus süsteemid sidekatkestuse ajal toimisid, kuid inimesed ei saanud maksta, sest neil polnud kaasas füüsilist maksekaarti ega sularaha.

Vastuseks küsimusele, kas digieuro ei tõrju välja erasektori initsiatiivi, tõi Alber paralleeli viimastelt jalgpalli maailmameistrivõistlustelt, kus finaalturniiril osalenud meeskondade arv suurenes. Nii võiks tema sõnul vaadata ka digieuro tulekut – maksete üldmaht kasvab aasta aastalt ja digieuro loob võimalusi uuteks ärideks, mida täna veel pole. Näiteks mikro- ja tingimuslikud maksed.

Digieuro kasutuselevõtu kohta pole otsust veel tehtud. Selle saab teha alles pärast kokkulepet vajaliku õigusraamistiku üle. Läbirääkimised Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel loodetakse lõpule viia selle aasta lõpuks. Sellisel juhul võiks digieuro ringlusesse jõuda aastatel 2029–2030.

Balti riikide keskpankade digieurokonverents toimus tänavu teist korda. Esimene konverents peeti eelmise aasta septembris Tallinnas.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
kommunikatsioonispetsialist
tel 56920 930
meediapäringud [email protected]