Detsembris oli jooksevkonto väikese puudujäägiga

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta detsembris 13 miljoni euroga miinuses. Kaupade ja teenuste koondsaldo oli tasakaalus. Maksebilansi kaubaeksport jäi  aastatagusele tasemele, import kasvas aga 3%. Tänu sellele suurenes kaupade konto negatiivne saldo 38 miljoni euro võrra, 148 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas aastaga 2% ja import 8%. Teenuste  positiivne saldo ulatus 148 miljoni euroni, vähenedes aastataguse ajaga võrreldes 22 miljoni euro võrra. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku oli detsembris 24 miljonit eurot.

Jooksevkonto miinust aitas tasakaalustada kapitalikonto 55 miljoni euro suurune ülejääk, mistõttu olid jooksev- ja kapitalikonto kokku 42 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

 

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2018. aasta neljanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 12. märtsil 2019.


Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Eesti Panga statistikaosakond
668 0906