Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel kasvas 5,5 protsenti

Natalja Viilmann
Eesti Panga ökonomist

Kuigi Eesti ekspordi kasv 2013. aastal aeglustus, suurenes turuosa 11 peamise kaubanduspartneri turgudel mulluse esimese kolme kvartali jooksul varasemast pisut kiiremini, aastavõrdluses 5,5%. Sama perioodi jooksul vähenes 11 peamise kaubanduspartneri nõudlus aastaga jooksevhindades 1,7%, aga Eesti eksport kasvas 3,6%. Paranenud konkurentsivõime ja ekspordi turuosa juurdevõitmine aitasid seega märgatavalt tasakaalustada kesise välisnõudluse mõju.  Eesti majanduse konkurentsivõime tugevnemine väljendub pikemas perspektiivis SKP kiiremas kasvus elaniku kohta võrreldes Eesti kaubanduspartneritega. Sissetulekute kiirema kasvu tagab Eesti ekspordi turuosa suurenemine peamistel sihtturgudel.

Eesti ekspordi turuosa maailmamajanduses kasvas aastatel 1999–2012 keskmiselt 5,4% aastas. Turuosa kasvu on toetanud see, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudlus on kasvanud maailma keskmisest kiiremini ning samuti kasvanud maailmaturul nende tootegruppide osa, mida Eesti enim ekspordib. Turuosa suurenemist on soodustanud ka konkurentsivõime kasv.

Eesti tööjõukulu konkurentidest kiirem kasv piirab ligikaudu samas ulatuses kaubaekspordi kasvuvõimalusi. Euro kallines 2013. aastal Eesti kaubanduspartnerite vääringute suhtes nominaalselt 1,4%. See pidurdas Eesti hindade kasvu, kuid piiras ka ekspordivõimalusi. Koos reaalkursi tugevnemisega vähenesid ka pärast kriisi tekkinud hinnaeelised eksporditurgudel. Olulist rolli mängivad ka konkurentsivõime hinnaväliseid tegurid, sealhulgas kaupade ja teenuste omaduste, välimuse ja kvaliteedi muutused, tegevusaladesisene tööjaotus ning teenuste kasvav osatähtsus.

Eesti ettevõtete tööjõu tootlikkus on teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt kõrge. Tootlikkuse hajuvus ettevõtete lõikes on samas võrreldes teiste riikidega madalam. Tootlikkuse väiksem ebavõrdsus on ühelt poolt hea, sest põhiosa ettevõtetest moodustavad madalama tootlikkusega ettevõtted, kes on Eestis suhteliselt konkurentsivõimelised. Teiselt poolt on Eestis kõrgema tootlikkusega nn tippettevõtted riigi keskmisele suhteliselt lähemal. Ressursside jaotuse efektiivsuses eristub Eesti teistest riikidest suhteliselt efektiivsema teenuste sektori poolest. Tootlikumad ettevõtted on pärast majanduskriisi kasvanud vähemtootlikumatest kiiremini, mis näitab, et ressursside efektiivne jaotus on suurendanud Eesti tööjõutootlikkuse kasvu.

Loe lisaks: Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2014

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee