31.10.2024
Eesti elanikud reisisid 2016. aastal vähem, ent kulutasid välisreisil rohkem
Postitatud:
09.02.2017
2016. aastal väisasid välisturistid Eestit 6 miljonil korral, mida oli 4% enam kui 2015. aastal. Välisturistid tarbisid 2016. aastal Eestis kaupu ja teenuseid hinnanguliselt rohkem kui 1,3 miljardi euro eest, mida oli 2% enam kui 2015. aastal.
Ühepäevakülastajate arv kasvas 3%1 ning moodustas külastajate üldarvust 47%. Eestis ööbinud turistide arv suurenes 5%. Mitmepäevareisil olijate keskmine külastusaeg (4,2 päeva) jäi 2015. aastaga võrreldes samaks.
Soomest pärit külastajate arv suurenes pisut (1%) ning nende osakaal moodustas ligi 40% külastuste üldarvust. Teistest Euroopa Liidu riikidest saabunud reisijate külastuste arv suurenes 6%. Kõige rohkem, ligi viiendiku kasvas Iirimaalt, Hispaaniast ja Belgiast tulnud turistide külastuste arv.
Iga neljas reis Eestisse tehti väljastpoolt Euroopa Liitu. Venemaalt pärit turistid külastasid Eestit 850 000 korda, mida oli 4% enam kui aasta tagasi ja mis moodustas 14% kõikidest külastustest. Ameerika Ühendriikidest tehti 30 000 reisi rohkem kui 2015. aastal. Valgevenest pärit turistide arv kahanes samal ajal 15% ning Türgist pärit reisijate oma kümnendiku võrra.
Eesti elanikud külastasid erinevaid välisriike 3,5 miljonil korral ehk 2% vähem kui 2015. aastal.2 Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot, mida oli 6% rohkem kui aasta tagasi.
80% reisidest tehti Euroopa Liidu riikidesse ning see arv jäi eelmise aasta tasemele. Märgatavalt on harvenenud Eesti elanike reisid Norrasse (15%), Belgiasse (13%) ja Prantsusmaale (12%).
Võrreldes 2015. aastaga on muutunud eestimaalaste päikesereiside eelistused: Türgi asemel (vähenemine 40%) külastati rohkem Bulgaariat, Horvaatiat ja Kreekat. Reiside arv nendesse riikidesse suurenes vastavalt 17%, 18% ja 22%.
Venemaad külastati sama palju kui aasta tagasi ehk 275 000 korda.
Eesti elanike mitmepäevareiside arv ja keskmine kestus (3,7 päeva) aastaga ei muutunud. Ühepäevakülastused moodustasid külastuste üldarvust 14% ning nende arv vähenes 4%.
1 Kõik võrdlused on tehtud eelmise aasta suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.
2 Välisriikide külastamiste arv ei lange kokku reiside arvuga. Kuna ühel välisreisil võidakse külastada mitut riiki, on välisreiside arv väiksem.
Üksikasjalikum teave välisreiside kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis. Välisreiside statistika kogumise metoodika valmis Eesti Panga ja Tartu ülikooli teadlasi kaasava OÜ Positium LBS koostöös. Mobiilpositsioneerimise andmeid kogub ja töötleb OÜ Positium LBS, kes saab telefonioperaatorite andmed anonüümselt, mis tagab telefonikasutajate täieliku privaatsuse. Andmete kasutamisel, töötlemisel ja esitamisel rakendatakse statistilisi meetodeid, mis ei võimalda tuvastada konkreetset telefoni ega selle kasutajat ning on kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Metoodikat on täpsemalt kirjeldatud Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis.
Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.
Lisateave:
Tarass Snitsarenko
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0902
E-post: [email protected]