Eesti majandus jätkab tasakaalulisel kursil

Viimasel kolmel aastal on Eesti majandus kohanenud kriisijärgse olukorraga. Majandus on langusest taastumise käigus märkimisväärselt korrastunud ning muutunud vähem haavatavaks. Oluline kohanemine on toimunud majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuses, mis on suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) märgatavalt vähenenud. Lisaks annavad majanduse paremast tasakaalustatusest märku jooksevkonto väike puudujääk ning peaaegu tasakaalus riigieelarve. Majandus on kriisist väljunud ning sisenõudlus elavnenud tänu eksporditulude jõulisele kasvule ning Eesti ekspordi turuosa suurenemisele partnerriikide kaubavahetuses. Eratarbimist ja põhivarainvesteeringuid on toetanud ka madalate intressimäärade tõttu kahanenud laenuteeninduskulud. Erasektori bilansside paranemine on ühtlasi vähendanud kodumaiseid riske finantssektori stabiilsusele ja panganduse tugi erasektori rahastamisele püsib tugev.

Vaatamata majanduse tasakaalustumisele ja vähenenud haavatavusele on oluline, et nii avalik kui ka erasektor oleks valmis tulema toime nõrgast väliskeskkonnast lähtuvate riskidega. Peamiselt ohustab Eesti majandust ekspordinõudluse habras kasv. Esialgse hinnangu järgi on majanduslangus euroalal väldanud kuus järjestikust kvartalit ning euroala keskpankade koostöös valminud prognoosi kohaselt muutub kasv positiivseks selle aasta jooksul. Euroala 2013. aasta keskmine majanduskasv on siiski negatiivne, –0,6%, kuid see kiireneb 2014. aastal 1,1%ni. Sisenõudluse nõrkuse ning toidutoorme ja energia hinnalanguse tõttu pidurdub inflatsioon euroalal 2013. aastal 1,4%ni ja 2014. aastal 1,3%ni, jäädes seega madalamaks eesmärgiks seatud 2%st. Vähese hinnasurve tõttu ootavad turud väga madalate intressimäärade püsimist.

Eesti majanduse kasvukiirus alaneb 2013. aastal sisenõudluse, eelkõige põhivarainvesteeringute kasvu aeglustumise tõttu 2%ni. Aeglustumise põhjustavad peamiselt ajutised tegurid, mille välja taandudes ennistub kasv tasakaalulise taseme lähedal. 2014. ja 2015. aastal hoogustub SKP kasv nii sise- kui ka välisnõudluse toel pisut üle 4%. Madalad laenuintressid, oluliste piiranguteta ligipääs välisrahastamisele ning paranev majanduskliima hoiavad investeerimisaktiivsuse Eestis lähiaastatel kõrgena. Edasise majanduskasvu kindlustamiseks on tähtis, et investeeringud suunatakse tootlikkuse tõstmisesse ning et odava laenamise võimalusega ei kaasneks riskide alahindamist. Soodsa rahastamiskeskkonna ja tugevneva kindlustunde koosmõjul võivad kinnisvarahinnad hakata liialt kiiresti tõusma ning tarbimine võib muutuda ülemäära optimistlikuks. See ohustaks majanduse tasakaalu ning pärsiks pikemaajalist kasvuväljavaadet.

Tööturu olukord on jätkuvalt paranenud. Hõivatute arvu tõus on toonud kaasa tööpuuduse kiire vähenemise, kuid hõive kasv on viimase kahe aasta jooksul aeglustunud. Üha enam hakkab hõive suurenemist pidurdama tööealise elanikkonna vähenemine. Seetõttu võib järgnevatel aastatel esmakordselt näha hõive kahanemist vaatamata samaaegselt alanevale tööpuudusele. Ebasoodne demograafiline areng, s.t rahvastiku vananemine ja väljaränne, asetab järjest tähtsamale kohale tööjõus aktiivse osalemise ja tööjõu tõhusa rakendamise. Piiratud tööjõuressursi puhul on peamine võimalus majanduskasvu kindlustamiseks ja lisandväärtusmahukama tootmise poole liikumiseks suurendada tööjõu varustatust kapitaliga ning tõsta töötajate kvalifikatsiooni.

Tarbijahindade (THI) inflatsioon aeglustub käesoleval aastal 3,0%ni ning eelseisvatel aastatel hinnatõus leeveneb. Suurim hindu kergitav tegur 2013. aastal on elekter, mis moodustab ligi kolmandiku tarbijakorvi kallinemisest. 2014. aastal pole elektri kiiret kallinemist oodata ning inflatsioon aeglustub 2,5%ni. Samas hakkab prognoosiperioodi teises pooles suurenema kodumaise hinnakomponendi mõju. Palgakulude ülekandumine eelkõige teenuste lõpphinda kiirendab alusinflatsiooni ning tarbijahindade kasvuks kujuneb 2015. aastal 2,7%.

Valitsemissektori rahandus on jätkuvalt tugev. 2012. aastal oli eelarve puudujääk varem prognoositust väiksem, vaid 0,3% SKPst. Samas suurusjärgus puudujääki on oodata ka 2013. aastal. Eelarve tasakaal on saavutatav 2014. aastal ning see vastab riigi eelarvestrateegia eesmärgile. Range eelarvedistsipliini säilitamine ning nominaalse ülejäägi saavutamine 2015. aastal on vajalikud selleks, et riigil oleks võimalik suurendada reserve, millega negatiivsete riskide teostumise korral majandust tasakaalustada.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*

  Erinevus eelmisest prognoosist

 

2012

2013

2014

2015

2012

2013

2014

Nominaalne SKP (mld eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7 0,0 -0,3 -0,3
SKP püsivhindades, muutus (%) 3,2 2,0 4,2 4,3 0,3 -1,0 0,2
Tarbijahinnaindeks, muutus (%) 3,9 3,0 2,5 2,7      
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks, muutus (%) 4,2 3,3 2,7 3,0 -0,1 -0,3 0,3
SKP deflaator, muutus (%) 3,2 3,1 3,3 3,4 -0,5 -0,7 0,1
Jooksevkonto (% SKPst) -1,2 -0,8 -0,8 -0,2 -0,1 1,3 1,7
Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)/1 4,4 3,0 3,4 3,9 1,6 0,0 -0,7
Valitsemissektori tarbimine püsivhindades, muutus (%) 4,0 1,0 1,5 1,5 1,8 -0,2 -0,5
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)/2 21,0 1,5 6,8 5,5 4,7 -3,5 -0,8
Eksport püsihindades, muutus (%) 5,6 7,9 3,1 6,0 -0,7 4,2 -2,3
Import püsihindades, muutus (%) 9,1 5,8 3,3 5,7 2,1 2,9 -2,9
Tööpuuduse määr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5 0,0 -0,2 -0,1
Hõive residendist tootmisüksustes, muutus (%) 2,2 1,8 0,1 -0,1 -0,2 1,3 -0,1
SKP töötaja kohta püsivhindades, muutus (%) 1,0 0,2 4,1 4,5 0,6 -2,3 0,4
Reaalne palgafond palgatöötaja kohta, muutus (%) 3,1 1,0 3,6 4,3 1,0 -1,3 -0,7
Keskmine brutokuupalk, muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4 0,2 -0,3 -0,4
Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%) 1,6 3,7 5,0 5,7 0,1 0,5 0,0
Brutovälisvõlg (% SKPst) 98,0 94,3 88,8 82,8 -2,9 -2,9 -4,9
Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -0,3 0,0 0,2 0,7 0,2 0,1
* SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena
/1 Sisaldab ka kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide tarbimist
/2 Ei sisalda kapitalimahutust väärisesemetesse. 

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Prognoosi esitluse slaidid (laadi alla)