• Jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal 555 miljonit eurot ehk 2,7% SKPst ja see kasvas eelkõige investeeringutulude netoväljavoolu vähenemise tõttu
• Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi saldo oli 869 miljonit eurot, ligikaudu sama mis aasta tagasi
• Kapitalikonto 181 miljoni euro suurune ülejääk oli viimase kümne aasta väikseim, vähenedes 2015. aastaga võrreldes kaks korda

2016. aastal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk rekordiline 555 miljonit eurot, neljandiku võrra suurem kui 2015. aastal. Kaupade ja teenuste konto saldo kokku oli ligi 870 miljoni euroga ülejäägis, mis jääb alla vaid 2010. ja 2011. aasta tipptasemele.

Kaupade ekspordi-impordi puudujääk oli 860 miljonit eurot ehk ligikaudu sama mis 2015. aastal. Kaupade välja- ja sissevedu suurenes kumbki 3%. Kasvas enamiku peamiste kaubagruppide eksport ja import, välja arvatud toidukaupade eksport ning mineraalsete toodete eksport ja import. Üle Eesti piiri liikuvate kaupade puhul ületas import eksporti 1,2 miljardi euroga. Kolmandates riikides toimuvalt kaubavahenduselt teenisid Eesti kaupmehed aga 341 miljonit eurot.

Teenuste ekspordi-impordi ülejääk on viimase kolme aasta jooksul olnud enam-vähem ühesuurune, kuid 2016. aastal oli see siiski kõigi aegade suurim – 1729 miljonit eurot. Teenuste eksport kasvas 6% ja import 8%. Jõudsalt suurenes finants-, ehitus-, arvuti- ja muude äriteenuste eksport. Vähenes meritsi ja raudteed mööda toimuvate veoteenuste eksport. Samas aga kasvas märkimisväärselt õhutransporditeenuste osutamine mitteresidentidele. 2015. aastast rohkem osteti sisse muid äriteenuseid, reisiteenuseid ning hooldus- ja remonditeenuseid.

Investeeringutulu ja muude tulude netoväljavool¹ oli 314 miljonit eurot ehk 20% väiksem kui 2015. aastal. Selle peamiseks põhjuseks oli otseinvesteeringutulu netoväljavoolu vähenemine ning vähemal määral ka portfelliinvesteeringu- ja muu investeeringutulu netosissevoolu suurenemine. Mõnevõrra suurenesid Euroopa Liidu fondidest makstavad põllumajandustoetused, muud ELi toetused jooksvateks kulutusteks jäid samaks. Samuti ei muutunud tööjõutulu netosissevool.

Kapitalikonto ülejääk vähenes võrreldes 2015. aastaga enam kui kaks korda ja oli 181 miljonit eurot. Selle põhjus oli Euroopa Liidu investeeringutoetuste kasutamise ligi kahekordne vähenemine, aga ka asjaolu, et 2015. aastal teeniti märkimisväärset tulu saastekvootide müügist.

Jooksev- ja kapitalikonto summa ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (-) oli 736 miljoni euroga ülejäägis. Seega oli Eesti teiste riikide suhtes juba kaheksandat aastat järjest netolaenuandja. Üksikasjalikumalt vt välisrahastamise statistikateatest.

¹ Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga. 

Joonis 1. Jooksevkonto struktuur, % SKPst

Joonis 2. Netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) / jooksev- ja kapitalikonto summa, % SKPst

Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga (vt välissektori statistika) eraldi statistikateate ja majanduspoliitilise kommentaari.

2017. aasta esimese kvartali esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise kommentaari ja statistikateatega avaldab Eesti Pank 8. juunil 2017 kell 8. 

Statistikateade avaldatakse koos Eesti Panga statistikaandmetega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Reet Kirt
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0894
E-post: [email protected]