Eesti maksebilansi teenuste konto ülejääk oli kolmandas kvartalis kõigi aegade suurim

  • Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 241 miljonit eurot (4,2% SKPst) ehk 50 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Ülejääk põhines teenuste konto rekordiliselt positiivsel saldol (teenuste eksport oli suurem kui import). Samal ajal kasvas kaubavahetuse puudujääk. Maksebilansi kapitalikonto järgi suurenes investeerimistoetuste maht 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ligi kaks korda ja oli 95 miljonit eurot
  • Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool1 163 miljonit eurot ning selle põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et kolmanda kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (33% SKPst) Investeerimispositsioon liikus kuuendat kvartalit järjest tasakaalu suunas
  • Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid kvartali lõpu seisuga 2,7 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Võlanõuete maht suurenes kvartaliga 412 miljonit, võlakohustused aga 142 miljonit eurot

2017. aasta kolmandas kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 241 miljonit eurot. Selle põhjustasid endiselt teenuste konto ülejäägi kasv ning teisese tulu (sh välisabi) netosissevool. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 567 miljonit eurot ehk 9% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Ülejääki suurendasid eeskätt arvuti- ja ehitusteenused ning õhutranspordi reisijatevedu. Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga 83% ja oli 246 miljonit eurot. Kaubavahetuse puudujääk kasvas eelkõige seetõttu, et vähenes elektriseadmete väljavedu ja vahenduskaupade netoeksport ning suurenes transpordivahendite sissevedu. Kaupade väljavedu kasvas 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3%, sissevedu aga 7%. Kapitalikonto ülejääk oli 49 miljonit eurot ehk sama suur kui aasta tagasi. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes suurenes investeerimistoetuste maht peaaegu kaks korda. Kapitalikonto ülejääki vähendas aga suures mahus saastekvootide ostmine.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 291 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes jätkuvalt netolaenuandja: riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 163 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, st krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu, oli 672 miljonit eurot. Selle taga olid krediidiasutuste struktuurimuudatused, mille tulemusena vähenesid nende kohustused emapankade vastu. Samal ajal asendusid ettevõtete senised laenukohustused residentidest krediidiasutuste vastu kohustustega välismaiste krediidiasutuste vastu. Nagu teiseski kvartalis ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes krediidiasutuste omakapitali tehtud investeeringute ja mittefinantsettevõtete Eestis teenitud kasumite reinvesteerimise tõttu.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (33% SKPst). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 68 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 2,7 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Kvartali jooksul suurenesid nii võlanõuded kui ka -kohustused.

Üksikasjalikumat infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt välissektori statistikast.

Joonis 1. Jooksevkonto struktuur, % SKPst

Joonis 1. Jooksevkonto struktuur, % SKPst

Joonis 2. Finantskonto struktuur, % SKPst

Joonis 2. Finantskonto struktuur, % SKPst


1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

2017. aasta esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 8. märtsil 2018 kell 8.


Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikateate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistikateates kirjeldatakse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Andres Lauba
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0725
E-post: Andres.Lauba [at] eestipank.ee