Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2014. aasta aruande esitlemisel

Ardo Hansson
Ardo Hansson
Eesti Panga president

Austatud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Täna esitlen teile Eesti Panga 2014. aasta kokkuvõtet. Annan teile ülevaate euroala majandusest ja rahapoliitikast ning räägin Eesti majandusest ja keskpanga tegevusest möödunud aastal.

Euroala majandus, majandus- ja rahapoliitika

2014. aastal euroala kui terviku majandus kasvas, kuid riigiti oli olukord ebaühtlane ning kokkuvõttes jäi mullune kasv prognoositust väiksemaks. Selle aasta alguse andmetel võib öelda, et majandusaktiivsus euroalal taastub mõõdukas tempos.

Euroala konkurentsivõime on kriisist taastumise käigus paranenud, kuid siingi on olukord riigiti erinev. On edukalt reforme läbi viinud riike, aga on ka riike, kus reformid on kas peatunud või tagasi pööratud.

  • Ma tahaksin siinkohal rõhutada, et pikaajalist majanduskasvu on võimalik tagada ainult reformidega, mis tõstavad majanduse konkurentsivõimet.
  • Euroala keskpangad saavad lühiajaliselt pakkuda tuge majandusele, kuid sellel on oma hind ning tegu saab olla ainult lühiajalise toega. Keskpangad ei ole kõikvõimsad ning reformide tegemine ja reformide vajaduse selgitamine on ülesanne, mis langeb valitsuste ja parlamentide õlgadele.

Rahapoliitika vaatepunktist oli 2014. aasta euroala jaoks aktiivne. Euroala inflatsioon ja turuosaliste inflatsiooniootused olid eelmisel aastal languses ning selle mõjul jätkasid euroala keskpangad toetava rahapoliitikaga. Toetaval rahapoliitikal oli kolm põhielementi:

  • Euroopa Keskpanga nõukogu otsusega alandasime rahaliidu ajaloo madalaimale tasemele intressid, millega kommertspangad saavad euroala keskpankadest laenu võtta.
  • Pakkusime pikemaajalist suunatud laenuraha euroala kommertspankadele. On oluline, et madalad intressimäärad jõuaksid ka reaalmajandusse ja head äriprojektid saaksid pankadelt mõistlikel tingimustel rahastuse.
  • Käivitasime erasektori käes olevate varade ostmise, sh alustasime riigivõlakirjade ulatuslikku ostu selle aasta märtsist.
  • Pole saladus, et ma ei olnud valitsuste võlakirjade ostmise plaani pooldajate hulgas. Kuigi esimesed tagasihoidlikud edumärgid on paista, peame siiski teadvustama kaasnevaid riske. Eelkõige pean ma silmas moraaliriski, mis väljendub selles, et mõnel valitsusel võib väheneda soov võtta ette reforme. Võlakirjade massilise ostuga kaasnev intressilangus teeb valitsustele laenuintressid ajutiselt soodsamaks ja seda ei tohiks kasutada argumendina, et vajalikke, kuid valulikke reforme tulevikku lükata. Intressid on soodsad vaid ajutiselt ja pakuvad valitsustele tuge muudatuste elluviimise ajal. Kui valitsused eiraksid Euroopas kokkulepitud eelarvereegleid ja hakkaksid võlakoormat veelgi suurendama, siis on keskpankade ettevõetud sammudest väga vähe abi.

Rahapoliitika kõrval oli euroala keskpankade jaoks teine tähtis ülesanne möödunud aastal ühtse pangajärelevalve käivitamine. Selle süsteemi töölesaamine ning suurimate Euroopa pankade varade põhjalik hindamine nõudis keskpankadelt ja finantsjärelelve asutustelt palju tööd. Selle töö tulemusel võime olla kindlad, et Euroopa suuremad ja olulisemad pangad on erinevates riikides ühtse mõõdupuuga hinnatud ja valvatud. Eestis on ühtsele järelevalvele allutatud Swedbank ja SEB Pank.

Eesti majandus

Vaadates lähemalt Eesti majandusolukorda, tuleb tõdeda, et Eesti majanduskasv on 2014. aastal tulnud eelkõige siseturu arvelt.

  • Kodumaist tarbimist suurendas hõive kasv, tööpuuduse alanemine, jõuline palgakasv ning samaaegne hinnataseme langus. 2014. aasta majanduskasv kujunes küll kiiremaks kui 2013. aastal, kuid tuleb arvestada, et sellist kasvutempot nagu eelmise kümnendi buumiaastatel edaspidi loota pole.
  • Harjumuspärasest madalama kasvuga on raske leppida, kuid majandustõdedest pole pääsu. Eesti majanduse ja rahvastiku praeguses arengujärgus jääb pikemaajaliselt jõukohane kasv märgatavalt madalamaks, 3–4% juurde.

Eesti tarbijahinna inflatsioon langes 2014. aasta juunis esimest korda pärast kriisi alla nulli. Kui neli aastat varem oli hinnalangus laiapõhjaline, siis lõppenud aastal põhjustas selle peamiselt energia- ning toiduainete odavnemine. Käesoleval aastal Eesti Pank hinnakasvu ei prognoosi, kuid palgakasv lükkab tagant kodumaiste toodete ja teenuste hindu.

Kiirelt kasvavate tööjõukulude üks põhjus on olnud tööealise elanikkonna vähenemine. Tootlikkuse kasvu ületav palgakasv ohustab pikemas plaanis aga Eesti majanduse konkurentsivõimet. Ettevõtted on ajutiselt võimelised katma tööjõukulude kiiret kasvu kasumipuhvrite arvelt, kuid pikemas vaates see võimalus paratamatult ammendub. Vähenevad kasumid ohustavad ettevõtete võimalusi investeerida tootlikkuse kasvu ja inimkapitali, et teha keerukamat ja kallihinnalisemat tööd. Olen seda korduvalt öelnud ja see väärib tänagi kordamist: Eesti majandusarengu võtmeküsimus on, kuidas teha senisest keerukamat tööd väiksema töötajate arvuga.

Palgatulu ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendasid 2014. aastal ka maksutulu, mis omakorda parandas riigi rahanduse seisukorda ning aitas eelmise aasta riigieelarve väikesesse ülejääki. Ettevaates on oluline, et valitsus peaks kinni eelarvestrateegias kokkulepitud nominaalse eelarvetasakaalu saavutamise ja reservide taastamise eesmärkidest.

  • Siinkohal tahan kommenteerida seoses keskpankade poolse võlakirjade ostudega ja kaasneva intressilangusega levinud uskumusi või suisa veendumusi, et tegu on tasuta lõunaga ja Eesti on sellest ilma jäänud, kuna Eesti riik ei anna välja võlakirju. Me teame kõik, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Isegi kui keskpank ostaks neljandiku valitsuse võlakirjadest, siis ikkagi on tegu võlaga, mis tuleb tagasi maksta.
  • Eesti majanduse kui terviku jaoks võib uute investeeringute rahastamine riigivõlakirjadega olla ebaefektiivne ja kahjulik ka siis, kui projektid on head. Praeguse väikese tööpuuduse ja kiire palgatõusu juures läheks suur osa riigivõlakirjade emiteerimise kaudu saadud lisarahast „kaotsi“, sest taristuprojektide elluviimise eest tuleb maksta varasemast märksa rohkem. Lisaks tekitaks ajutise iseloomuga suured riigi ehitusprojektid Eestis majandus- ja sotsiaalseid probleeme, sest pärast suurte projektide lõppemist jääks märgatav osa teistest sektoritest ülesostetud töötajaid rakenduseta.
  • Tuleb aru saada, et Eesti saab kasu euroala keskpankade poolsest võlakirjade ostudest. Finantsturud toimivad ühendatud anumate printsiibil – kui kuskil piirkonnas muutuvad intressid soodsamaks, siis see mõju kandub üle ka mujale. Euroalal alanenud intressid tähendavad, et Eesti ettevõtjad ja majapidamised saavad soodsamalt laenu, samuti saab vajadusel soodsamat laenu ka Eesti riik. Kui soodsamate rahastamistingimuste toel kogub hoogu Euroopa majandus, siis sellest võidavad ka Eesti eksportivad ettevõtted. Ja see on see eesmärk, millele on suunatud ka võlakirjade ostuprogramm.

Kokkuvõtteks tahan Eesti majanduse kohta öelda, et meie majanduse kasvutempo on kokkuvõttes olnud rahuldav, sest maailmamajanduses on omajagu ebakindlust ning mitmel Eesti eksporditurul on pikaleveninud kasvuprobleeme.

  • Eelmisel aastal pingestunud geopoliitilised suhted, sh kaubandussanktsioonid ELi ja Venemaa vahel on jätnud jälje ka Eesti majandusele, kuid õnneks mitte sügava.
  • Eesti eksportöörid väärivad tunnustust, sest on üles näidanud paindlikkust uute turgude leidmisel. Eksporti on suudetud kasvatada ka olukorras, kus välisturgudel on hinnad pigem languses, samas kui siinsed tootmiskulud kasvavad palkade kiire tõusu toimel. Tõsiasi, et Eestist pärit kaupade ja teenuste turuosa meie kaubanduspartnerite juures on suurenenud, tõendab, et Eesti eksporttoodang on rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline.

Eesti Panga tegevus

Eesti Panga seadus on meile andnud väga mitmeid ülesandeid. Esimeseks ülesandeks on hoida hinnakasvu madala ja stabiilsena, kujundades koos teiste euroala keskpankadega ühist rahapoliitikat ja seda Eestis ellu viies. Teiseks peame hoidma siinset finantssüsteemi stabiilsena, sest tugevad ja toimivad pangad on üheks eelduseks majanduskasvule.

Lisaks peame riiki varustama kvalitseetse sularahaga, tegema õigeaegset ja kvaliteetset statistikat, haldama ja investeerima riigi välisvaluuta reserve ning nõustama vabariigi valitsust. Eelmisel aastal saime kõige sellega hakkama.

Mullu andis Riigikogu eelmine koosseis keskpangale senisest selgema mandaadi teha Eestis makrofinantsjärelevalvet ja me oleme seda mandaati sisustama hakanud. Makrofinantsjärelevalve eesmärk on suurendada pankade ja muu finantssektori vastupanuvõimet süsteemsetele probleemidele ning piirata olulisemate riskide kuhjumist.

  • Esimese sammuna kehtestas Eesti Pank kommertspankadele 2% süsteemse riski puhvri nõude. Süsteemse riski puhver on vajalik selleks, et maandada panganduses väikese ja avatud majanduse eripärast tingitud riske. Puhvri kehtestamine ei tähendanud Eestis tegutsevatele pankadele olulisi muudatusi, sest nende kapitalitase ületas kehtestatud nõuet. Tegu oli keskpangapoolse ennetava sammuga tuleviku riskide maandamisel.
  • Teise sammuna jõustasime kolme kuu eest kommertspankadele eluasemelaenude andmise nõuded, mille eesmärk on ennetada võimalikku laenubuumi tulevikus. Keskpanga nõuded ei mõjuta hetkel oluliselt laenuturgu, sest pangad käituvad praegu konservatiivselt. Mõlema nõude puhul on tegemist ennetavate sammudega juhuks, kui tulevikus peaksid kinnisvaraturul riskid märgatavalt suurenema ja konkureerivad pangad hakkavad liigselt riske võtma.

Euroala keskpankade viimaste aastate kriisiohjemeetmed on olnud edukad, kuid neil on olnud oma hind. Kordades on kasvanud keskpankade bilansimahud kui ka sellega seotud riskid. Samas on Eesti Panga laiendatud omakapital suhtena rahapoliitilistesse varadesse endiselt euroala keskpankade seas üks madalaimaid. Võrdlus teiste euroala keskpankadega on oluline, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse euroala keskpankade kui terviku kapitali ja riskide suhet.

Seetõttu on minu jaoks oluline, et Eesti Panga nõukogu otsustas jätkuvalt suunata kolmveerandi keskpanga mullusest 17 miljoni euro suurusest kasumist Eesti Panga kapitali tugevdamiseks. Veerand kasumist ehk 4,3 miljonit eurot kantakse riigieelarvesse. Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 133 miljonit eurot.

Võiks ju küsida, milleks keskpangale reservid, kui viimase instantsina on Riigikogu ülesanne täiendavalt kapitaliseerida Eesti Panka? Ajalugu on näidanud, et keskpangad satuvad raskustesse samal ajal üleüldise majandus- või finantskriisiga. Ma tahan teha endast oleneva, et Eesti Pank ei peaks tulema Riigikogult kapitali küsima üleüldise majandus- ja finantskriisi ajal. Just selle vältimiseks keskpank kogubki reserve. Mul on hea meel, et Eesti Panga nõukogu jagab seda vaadet.

Keskpanga varade säilimine ja investeerimine on keskpanga finantsilise sõltumatuse eeldus. Praegune olukord finantsturgudel, kus valitsusvõlakirjade intressimäärad on langenud väga madalale tasemele, pakub keskpangale kui pikaajalisele ja konservatiivsele rahapaigutajale uusi väljakutseid. Eesti Pank on tegevuskeskkonna muutustele reageerinud ja riske hajutanud, lisades investeerimisportfelli täiendavaid varaklasse ja paigutades raha senisest enamate riikide võlakirjaturgudele.

  • Eesti Panga investeerimistegevuse kasum ületas 2014. aastal mitmekordselt aasta alguses seatud eesmärke ning ulatus 22,8 miljoni euroni. Tänu aasta jooksul langenud intressimääradele olid kasumlikud võlakirjainvesteeringud ning tänu Eesti Panga kasvavale aktsiaportfellile teenisime märkimisväärset tulu ka aktsiainvesteeringutega.

Tulu teenimise kõrval jälgib Eesti Pank hoolikalt oma kulutõhusust. Seetõttu panime müüki Maardu mõisa kompleksi, mida keskpangal oma ülesannete täitmiseks vaja ei ole. Seda oleks tahtnud teha varem, kuid enne oli vaja mõisa ja mõisaaluste maade kinnistamise protsess lõpule viia.

Kulutõhususe vallas väärib mainimist, et Eesti Pangale on lisandunud eelarvenõukogu tehnilise toetamise ja eelmainitud makrofinantsjärelevalve ülesanded ning ka finantsstatistika koostamise töömaht on kasvanud. Sellele vaatamata on keskpanga töötajate arv umbes sama suur kui aasta varem, ja Eesti Pank on jätkuvalt kõige väiksema isikoosseisuga keskpank Euroopa Liidus . Keskpanga põhitegevuskulud kahanesid mullu 17 miljoni euroni võrreldes aasta varasema 17,4 miljoniga.

Kuigi keskpanga ülesanne on hoida madalat inflatsiooni ja mitte taga ajada kõrget kasumit, on siiski hea tõdeda, et eelmise aasta lõpetasime tubli kasumiga.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttes soovin toonitada, et Eesti stabiilse arengu ja kasvava heaolu jaoks on oluline, et oleksime jätkuvalt valmis kohanema muutuvate majandusoludega, reageerima muutustele läbimõeldult ja samas säilitama meid seni väga hästi teeninud konservatiivsed hoiakud rahandusküsimustes.

Tänan teid tähelepanu eest!


Kirjalik tekst võib erineda kõnest.