Sellest nädalast saab Tartu Ülikooli Narva kolledži (Raekoja plats 2) esimese korruse fuajees külastada Eesti Panga rändnäitust, mis tutvustab kontrastide kaudu, kuidas on saja aastaga muutunud raharinglus Eestis ning kaupade ja teenuste hinnad.

„Keskpanga tegevuse üks põhieesmärke on alati olnud tagada raha ostujõud. Näitusel saab näiteks võrrelda, mida oli võimalik endale keskmise palga eest lubada 1930ndatel ja mida täna,“ ütles Eesti Panga muuseumi kuraator Siiri Ries. Näitusel saab teada, et saja aasta jooksul on väga paljud asjad läinud kordades odavamaks, kuid mõned teenused ka kallimaks, sest hinda mõjutab tootele või teenusele kulunud töötundide arv ja kasutatud tehnika.

Keskpanga ülesanne on ka raharingluse korraldamine ja maksesüsteemide edendamine. Sada aastat tagasi saadeti rahakaarte peamiselt postivõrgu kaudu, mis mitmel pool oli ühendatud leidlikult piimaveoga – nii võttis piimamees koos piimaga kaasa ka rahaümbriku ja toimetas selle postkontorisse, kust see edasi saadeti. Selline rahasaadetis võis olla teel nädala või isegi kauem. Tänapäeval võimaldavad välkmaksed rahaülekannet teha 10 sekundiga kellaajast ja nädalapäevast hoolimata. Kaardimakseid, mis 100 aasta eest olid mõistagi täiesti tundmatud, tehakse tänapäeva Eestis päevas üle 800 000. Eestlane maksab kaardiga 4–5 korda sagedamini kui näiteks sakslane või itaallane.

Näitus on üles ehitatud keskpanga kvartalina ning annab ülevaate ka ajaloolistest hoonetest, kus Eesti Pank sajandi eest oma tegevust alustas ja tänagi tegutseb. Kui üldjuhul on ajaloonäitus kronoloogilise ülesehitusega, siis Eesti Panga rändnäitusel on toodud esile kontraste praeguse ja saja aasta taguse vahel. Näitus on valminud Eesti Panga 100. aastapäeva tähistamiseks.

Eesti Panga rändnäitusega saab Tartu Ülikooli Narva kolledžis tutvuda kuni 13. augustini.

Varasemalt on näitus olnud väljas Tallinnas Mustamäe keskuses, Stroomi keskuses, Solarise keskuses, Ülemiste keskuses ning Viimsi keskuses. Samuti on näitus väljas olnud Pärnus Port Artur2 kaubanduskeskuses, Tartus Tasku keskuses ja Tartu Ülikooli raamatukogus ning Jõhvi kontserdimajas. Näituse kujundas ja ehitas Velvet OÜ.

Eesti Pank alustas tegevust 3. mail 1919 riigipanga ehk valitsuse kontrolli all oleva aktsiapangana. Keskpanga tegevus katkes võõrvõimude tulekuga 9. oktoobril 1940. Kuigi 1941. aasta augustist – pärast Tallinna langemist Saksa vägede kätte – Eesti Panga tegevus nimeliselt taastati, oli tegemist okupatsioonivõimude kontrolli all töötava pangaga. Aastatel 1944-1990 oli pangandus Eestis NSVL raha- ja pangandussüsteemi osa ning keskpank kui institutsioon puudus täiesti. 1990. aastal alustas Eesti Pank pärast 50-aastast vaheaega taas tegevust. Täna tegutseb Eesti Pank ühena euroala riikide keskpankadest ning osaleb euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja elluviimises, mis mõjutab enam kui 330 miljonit inimese heaolu. Eesti Pank seisab selle eest, et Eesti inimesed saaksid mugavalt kasutada kvaliteetset sularaha ning teha turvaliselt makseid. Samuti jälgib ja analüüsib Eesti Pank majanduse olukorda riigis ning nõustab valitsust ja avalikkust.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
56920930
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]