Eesti Pank eraldas 25 protsenti mullusest kasumist riigieelarvesse

Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval kanda keskpanga mullusest 34,1 miljoni euro suurusest kasumist kolmveerandi keskpanga kapitali tugevdamiseks. Eelmise aasta kasumist veerandi ehk 8,5 miljonit eurot suunas nõukogu riigieelarvesse.

“Eesti Panga nõukogu kinnitatud pikaajalise kasumijaotuse strateegia kohaselt annab keskpank riigile oma kasumist 0-25 protsenti. Nõukogu otsustas anda täna maksimumi, mida strateegia võimaldab. Kasumieraldis katab muuhulgas Eesti Panga osa tulust, mida euroala keskpangad teenisid möödunud aastal võlakirjade ostuprogrammi raames ostetud Kreeka valitsuse võlakirjadelt,” ütles keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik.

Eesti Panga kapitali suhtena rahapoliitilistesse riskivaradesse on kõige madalam euroala keskpankade seas. Eesti Panga nõukogu võttis mullu pikaajaliseks sihiks tõsta ligikaudu 3,5 korda kapitali taset, mis tähendab kapitali kasvatamist umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.

Nõukogu lähtus otsustamisel sellest, et Eesti Panga kapitali suhteline tase peab kasvama euroala keskpankade keskmise tasemeni, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse eurosüsteemi kui terviku kapitali ja riskide suhet.

Eesti Pank sai mullu eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 51,6 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 20,2 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 8,1 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 14,7 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud kahanesid mullu 16,2 miljoni euroni võrreldes aasta varasema 19,4 miljoniga.

Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 123 miljonit eurot.

Taust
Eesti Panga riskid rahapoliitika teostamisel
Eesti Panga riskid valuutakomitee ajal olid seotud keskpanga investeeringute ja pangandussüsteemiga. Euroala keskpangaks saades on lisandunud eurosüsteemi kui tervikuga seotud riskid, mis on peamiselt seotud rahapoliitiliste tehingutega.

Eurosüsteem moodustub euroala riikide keskpankadest ja Euroopa Keskpangast. Ühtse rahapoliitika huvides jagab eurosüsteem rahapoliitikaga seotud tulusid ja kulusid. Seega jagatakse euroala pankadele antud rahapoliitiliste laenude pealt teenitud tulu vastavalt osalusele eurosüsteemis ning sama kehtib ka riskide kohta. Eesti Panga osalus eurosüsteemis on 0,26 protsenti.

Eurosüsteemi rahapoliitiline tegevus jaguneb hetkel kaheks: rahapoliitilised laenud kommertspankadele ja võlakirjade ostuprogramm (Securities Markets Programme, SMP), mille mahud oli aprilli lõpu seisuga vastavalt 852 miljardit eurot ja 203 miljardit eurot.

Rahapoliitiliste riskide maandamine
Esiteks,  euroala keskpankadel on rahapoliitiliste laenude riskide maandamiseks nõudeõigus laenu võtnud pankade suhtes. Sisuliselt on tagatiseks laenu võtnud panga omakapital. Teiseks, euroala keskpangad annavad laenu üksnes tagatiste olemasolul ehk kui pank ei ole võimeline tasuma keskpankadest võetud laene, siis on euroala keskpankadel võimalus tagatis realiseerida. Kui ka sellest ei piisa, siis vähendab keskpankade jaoks krediidiriski riikide võime ja soov oma maksejõuetuid panku rekapitaliseerida.

Võlakirjade ostuprogrammi (SMP) puhul on tagatiseks riikide lubadus oma võlakohustusi täielikult täita. Ehk kui riigid ei suuda osaliselt või täielikult oma võlakohustusi (sh võlakohustusi euroala keskpankade ees) täita, siis kannavad euroala keskpangad kahju.

Keskpanga kapital ja selle tähtsus
Antud juhul on Eesti Panga ja teise keskpankade puhul peetud silmas kapitali selle laiemas tähenduses ehk seda osa reservidest ja kapitalist, mida pank saab kasutada tekkinud kahjumite katmisel.

Keskpanga kapitalitase on tähtis, sest vähese või negatiivse kapitaliga keskpanga puhul tekib avalikkusel peamiselt kahte sorti kahtlusi. Esiteks, kuivõrd sõltumatu on keskpank, kes peab valitsuselt küsima kapitali juurde. Teiseks, kuivõrd kindel on keskpanga soov järgida inflatsioonieesmärki, mis omakorda suurendab avalikkuse inflatsiooniootusi. Mõlema kahtluse tulemusel mureneb keskpanga usaldusväärsus ja avalikkuse usk, et keskpank saab edukalt hakkama inflatsiooni kontrollimisega.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee