Eesti Pank eraldas mullusest kasumist 7,5 miljonit eurot riigieelarvesse

Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval kanda keskpanga mullusest 30,1 miljoni euro suurusest kasumist veerandi ehk 7,5 miljonit eurot riigieelarvesse. Ülejäänud kolmveerandi eelmise aasta kasumist suunas nõukogu keskpanga kapitali tugevdamiseks.

Nõukogu esimehe Mart Laari sõnul piirab keskpanga panust riigieelarvesse Eesti Panga suhteliselt väike kapital teiste euroala keskpankade võrdluses. Nõukogu on otsustanud luua piisavalt reserve, et probleemide korral saaks keskpank hakkama riigi abita, lisas Laar.

“Mitmed finantsriskid on keskpankadel seotud võimalike majanduskriisidega ning euroala keskpankade viimaste aastate rahapoliitika meetmed on neid riske märkimisväärselt suurendanud,” ütles Laar.

Eesti Panga laiendatud omakapital suhtena rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade seas üks madalaimaid. Võrdlus teiste euroala keskpankadega on oluline, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel euroalal vaadatakse euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga kui terviku kapitali ja riskide suhet.

Seetõttu võttis Eesti Panga nõukogu 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. See tähendab vajadust tõsta kapitali taset umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.

Eesti Pank sai mullu euroala keskpankade ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 26,9 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 28,6 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 23 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 12 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud olid mullu 17 miljonit eurot, jäädes samale tasemele võrreldes aasta varasemaga.

Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 4 miljoni euro väärtuses, aasta varem oli riskieraldise suuruseks 7,7 miljonit eurot. Nelja aastaga on Eesti Pank kogunud riskieraldistena kokku 30 miljonit eurot. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.

Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 141 miljonit eurot.


Eesti Panga riskid rahapoliitika teostamisel
Eesti Panga riskid valuutakomitee ajal olid seotud keskpanga investeeringute ja pangandussüsteemiga. Euroala keskpangaks saades on lisandunud euroala keskpankade ühistegevusega seotud riskid, mis peamiselt tekivad rahapoliitilistest laenudest ja varaostudest.

Ühtse rahapoliitika huvides jagavad euroala keskpangad rahapoliitikaga seotud tulusid ja kulusid. See tähendab, et kommertspankadele antud rahapoliitiliste laenude pealt teenitud tulu või kulu jagatakse vastavalt riikide keskpankade osalusele Euroopa Keskpangas. Seda nimetatakse Euroopa Keskpanga kapitalivõtmeks ja alates 2015. aasta algusest on Eesti Panga kapitalivõtme suuruseks 0,274%.

Kokku oli selle aasta 15. aprilli seisuga euroala keskpankade poolt rahapoliitiliste tehingute käigus omandatud varade maht kokku 1,5 triljonit eurot. Sellest 907 miljardit eurot moodustasid varad, mille riske ja tulusid jagavad euroala keskpangad kapitalivõtme alusel. Seega on nö ühises potis olevatest riskidest Eesti Panga osa 2,5 miljardit eurot.

Rahapoliitiliste riskide maandamine
Esiteks,  euroala keskpankadel on rahapoliitiliste laenude riskide maandamiseks nõudeõigus laenu võtnud pankade suhtes. Sisuliselt on tagatiseks laenu võtnud panga omakapital. Teiseks, euroala keskpangad annavad laenu üksnes tagatiste olemasolul ehk kui pank ei ole võimeline tasuma keskpankadest võetud laene, siis on euroala keskpankadel võimalus tagatis realiseerida. Kui ka sellest ei piisa, siis vähendab keskpankade jaoks krediidiriski riikide võime ja soov oma maksejõuetuid panku rekapitaliseerida.

Võlakirjade ostuprogrammi (SMP) puhul on tagatiseks riikide lubadus oma võlakohustusi täielikult täita. Ehk kui riigid ei suuda osaliselt või täielikult oma võlakohustusi (sh võlakohustusi euroala keskpankade ees) täita, siis kannavad euroala keskpangad kahju.

Keskpanga kapital ja selle tähtsus
Antud juhul on Eesti Panga ja teise keskpankade puhul peetud silmas kapitali selle laiemas tähenduses ehk seda osa reservidest ja kapitalist, mida pank saab kasutada tekkinud kahjumite katmisel.

Keskpanga kapitalitase on tähtis, sest vähese või negatiivse kapitaliga keskpanga puhul tekib avalikkusel peamiselt kahte sorti kahtlusi. Esiteks, kuivõrd sõltumatu on keskpank, kes peab valitsuselt küsima kapitali juurde. Teiseks, kuivõrd kindel on keskpanga soov järgida inflatsioonieesmärki, mis omakorda suurendab avalikkuse inflatsiooniootusi. Mõlema kahtluse tulemusel mureneb keskpanga usaldusväärsus ja avalikkuse usk, et keskpank saab edukalt hakkama inflatsiooni kontrollimisega.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee