• Keskpank eraldas veerandi ehk 1,1 miljonit eurot mullusest kasumist riigieelarvesse
• Eesti Panga kapital on kasvanud ligi 0,5 miljardi euroni, pikaajaline eesmärk on kasvatada kapital 1,4 miljardi euroni
• Euroala keskpankade rahapoliitika eesmärgil ostetud varadest on 4 miljardit eurot Eesti Panga osa

Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval keskpanga juhatuse ettepanekul kanda mullusest 4,3 miljoni euro suurusest kasumist veerandi ehk 1,1 miljonit eurot riigieelarvesse. Nõukogu suunas 3,2 miljonit eurot eelmise aasta kasumist keskpanga kapitali tugevdamiseks.

Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 149,8 miljonit eurot.

Keskpanga nõukogu esimees Mart Laar: “Panganõukogu pikaajaline eesmärk on luua piisavalt reserve, et probleemide korral saaks keskpank hakkama riigi abita. Euroala keskpankade viimaste aastate lõtv rahapoliitika ja selle käigus kokku ostetud varade suur maht on suurendanud finantsriske Eesti Panga jaoks ja see risk lähiaastatel pigem kasvab.”

Eesti Panga laiendatud omakapital suhtena rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade seas üks madalaimaid. Võrdlus teiste euroala keskpankadega on oluline, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel euroalal vaadatakse euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga kui terviku kapitali ja riskide suhet.

Seetõttu võttis Eesti Panga nõukogu 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. Selle aasta seisuga tähendab see vajadust tõsta kapitali taset praeguselt 0,5 miljardi euro tasemelt 1,4 miljardi euroni. Euroala keskpangad on rahapoliitika eesmärgil ostnud kokku 1,5 triljoni euro eest varasid, mille tulusid ja riske jagatakse ühiselt ning Eesti Panga osa sellest moodustab 4 miljardit eurot.

Eesti Pank sai mullu euroala keskpankade ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 32,7 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 30,5 miljonit eurot. Eesti Panga põhitegevuskulud olid eelmisel aastal 19,8 miljonit eurot, kasvades aastaga 2,1 miljoni euro võrra.

Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 7,5 miljoni euro väärtuses, sama suur oli risikieraldis mullu. Viie aastaga on Eesti Pank kogunud riskieraldistena kokku 45 miljonit eurot. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.

Taust

Eesti Panga riskid rahapoliitika teostamisel
Eesti Panga riskid valuutakomitee ajal olid seotud keskpanga investeeringute ja pangandussüsteemiga. Euroala keskpangaks saades on lisandunud euroala keskpankade ühistegevusega seotud riskid, mis peamiselt tekivad rahapoliitilistest laenudest ja varaostudest.

Ühtse rahapoliitika huvides jagavad euroala keskpangad rahapoliitikaga seotud tulusid ja kulusid. See tähendab, et kommertspankadele antud rahapoliitiliste laenude pealt teenitud tulu või kulu jagatakse vastavalt riikide keskpankade osalusele Euroopa Keskpangas. Seda nimetatakse Euroopa Keskpanga kapitalivõtmeks ja alates 2015. aasta algusest on Eesti Panga kapitalivõtme suurus 0,274%.

Kokku oli selle aasta 23. veebruari seisuga euroala keskpankade poolt rahapoliitiliste tehingute käigus omandatud varade maht kokku 3,2 triljonit eurot. Sellest 1,5 triljonit on sellised rahapoliitilised varad, mille riske ja tulusid jagavad euroala keskpangad kapitalivõtme alusel. Kokku on euroala keskpankade rahapoliitika eesmärgil ostetud varadest 4 miljardit eurot Eesti Panga osa.

Rahapoliitiliste riskide maandamine
Esiteks, euroala keskpankadel on rahapoliitiliste laenude riskide maandamiseks nõudeõigus laenu võtnud pankade suhtes. Sisuliselt on tagatiseks laenu võtnud panga omakapital. Teiseks, euroala keskpangad annavad laenu üksnes tagatiste olemasolul ehk kui pank ei ole võimeline tasuma keskpankadest võetud laene, siis on euroala keskpankadel võimalus tagatis realiseerida. Kui ka sellest ei piisa, siis vähendab keskpankade jaoks krediidiriski riikide võime ja soov oma maksejõuetuid panku rekapitaliseerida.

Võlakirjade ostuprogrammi (SMP) puhul on tagatiseks riikide lubadus oma võlakohustusi täielikult täita. Ehk kui riigid ei suuda osaliselt või täielikult oma võlakohustusi (sh võlakohustusi euroala keskpankade ees) täita, siis kannavad euroala keskpangad kahju.

Keskpanga kapital ja selle tähtsus
Antud juhul on Eesti Panga ja teise keskpankade puhul peetud silmas kapitali selle laiemas tähenduses ehk seda osa reservidest ja kapitalist, mida pank saab kasutada tekkinud kahjumite katmisel.

Keskpanga kapitalitase on tähtis, sest vähese või negatiivse kapitaliga keskpanga puhul tekib avalikkusel peamiselt kahte sorti kahtlusi. Esiteks, kuivõrd sõltumatu on keskpank, kes peab valitsuselt küsima kapitali juurde. Teiseks, kuivõrd kindel on keskpanga soov järgida inflatsioonieesmärki, mis omakorda suurendab avalikkuse inflatsiooniootusi. Mõlema kahtluse tulemusel mureneb keskpanga usaldusväärsus ja avalikkuse usk, et keskpank saab edukalt hakkama inflatsiooni kontrollimisega.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]