Eesti Pank küsib Riigikogult otsust reservkapitali suurendamise kohta

  • Keskpanga hinnangul  võiks reservkapitali järk-järgult suurendada 500 miljoni euroni
  • Praegu on nii Eesti Panga põhikapital kui ka reservkapital 100 miljonit eurot, kokku on kapitalipuhvreid keskpangal 451 miljonit
  • Viimaste perioodide riskihinnangud näitavad, et väga halbade asjaolude kokkulangemisel võib kapitalivajadus ulatuda 500 miljoni euroni
  • Suurem reservkapital tähendab tugevamat kapitali struktuuri
  • Keskpank plaanib kasvatada kapitali kogumahtu pikema aja jooksul ligi kolm korda 1,2 miljardi euroni
  • Eesti Panga kapitalipuhver on euroala keskpankade seas üks väiksemaid, kui arvestada osalust Euroopa Keskpanga kapitalis

Keskpanga president Ardo Hansson saatis Riigikogu juhatusele ettepaneku, millega küsib Riigikogult otsust, kas Eesti Pank peaks suurendama oma reservkapitali.

Eesti Panga kapitalipuhvrid koosnevad põhikapitalist, reservkapitalist ja muudest kapitalipuhvritest. Kui reservkapitali suurus võrdsustub põhikapitaliga, siis peab Riigikogu seaduse kohaselt otsustama, kas Eesti Pank jätkab reservkapitali suurendamist.

Eesti Panga põhikapitali suurus on 100 miljonit eurot. 2015. aasta kevadel tegi keskpanga nõukogu kasumijaotamise otsuse, mille toel  jõudis ka reservkapitali suurus 100 miljoni euroni. Muid kapitalipuhvreid on keskpank kogunud 251 miljonit eurot, nii et kõike kokku arvestades ulatub keskpanga kapitalipuhvrite kogumaht 451 miljoni euroni.

„Viimaste perioodide riskihinnangud näitavad, et väga halbade asjaolude kokkulangemisel võib Eesti Panga kapitalivajadus ulatuda 500 miljoni euroni. Seetõttu oleks mõistlik kasvatada reservkapital sama suureks, sest seaduse kohaselt on reservkapital mõeldud kahjude katmiseks,“ selgitas Hansson.

Hanssoni sõnul muutuks keskpanga kapitali struktuur tugevamaks, kui Riigikogu lubaks Eesti Pangal reservkapitali suurendada. „Erinevalt muudest kapitalipuhvritest on reservkapitali kasutamise piirangud seaduses kirjas. Seega tähendab suurem reservkapital, et Eesti Panga kapital üldiselt on tugevamatel alustel,” lausus Ardo Hansson.

Eesti Panga nõukogu on heaks kiitnud Riigikogule esitatud keskpanga presidendi ettepaneku.

Kui Riigikogu otsustab keskpanga reservkapitali suurendada, siis plaanib Eesti Pank kasvatada reservkapitali järk-järgult tulevaste aastate kasumi arvelt. Eesti Panga nõukogu otsustab igal aastal, kui palju eelmise aasta kasumist suunata keskpanga kapitalipuhvritesse ja kui palju riigieelarvesse.

Keskpanga nõukogu võttis pärast Eesti eurole üleminekut 2011. aastal pikaajaliseks sihiks selle, et keskpanga kapitalipuhvrid peaks kasvama seni, kuni see jõuab euroala keskpankade kapitalipuhvrite keskmise tasemeni (arvestades keskpankade osaluse suurust Euroopa Keskpangas). See tähendab, et Eesti Panga kapitalipuhvrid peaks praeguste hinnangute kohaselt olema senisest kaks-kolm korda suuremad ehk umbes 1,2 miljardit eurot. Seaduse kohaselt otsustab Eesti Panga nõukogu, kui palju iga-aastasest kasumist kogutakse keskpanga kapitalipuhvriteks ja kui palju eraldatakse riigieelarvesse.

Eesti Panga nõukogu on otsustanud, et keskpanga kapitalipuhvreid tuleb pikaajaliselt suurendada, kuna euroala keskpangana on Eesti Panga finantsriskid märgatavalt kasvanud. Euroala keskpankade  paljude tegevuste pealt teenitav tulu või kahju jagatakse keskpankade vahel ühiselt. Tulu või kahju jaotatakse vastavalt sellele, kui suur on riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas – seda nimetatakse Euroopa Keskpanga kapitalivõtmeks. Eesti Panga puhul on kapitalivõtme suurus 0,274%.

Kuna ühistegevuse tulud ja riskid jagatakse euroala riikide keskpankade vahel kapitalivõtme alusel, peavad Eesti Panga nõukogu otsuse järgi olema ka Eesti Panga kapitalipuhvrid kapitalivõtit arvestades euroala keskpankade keskmisel tasemel. Eesti Panga kapitalipuhvrid on aga praegu euroala keskpankade seas kapitalivõtit arvestades ühed väiksemad ja seetõttu ongi Eesti Panga nõukogu seadnud sihiks kapitali pikaajalise kasvatamise.

Vaata Riigikogu juhatusele saadetud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ettepanekut koos põhjendustega

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee 
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee 
https://twitter.com/EestiPank