2025. aasta esimeses kvartalis lasi Eesti Pank ringlusse 6,4 miljonit pangatähte koguväärtusega 213 miljonit eurot ja 1,5 miljonit käibemünti koguväärtusega 1,6 miljonit eurot.

Pangatähtedest väljastati enim 50euroseid, mis moodustasid poole kõigist väljastatud pangatähtedest. Müntidest läks kõige rohkem ringlusse 2euroseid, mis moodustas väljastatud müntide koguarvust samuti poole. Eelnevatel aastatel domineerisid väljastatud müntide seas 1- ja 2sendised, mida pärast 1. jaanuaril kehtima hakanud ümardamisreeglit enam ringlusse ei lasta. Võrreldes eelmise kvartaliga oli esimeses kvartalis väljastatud pangatähtede kogus 18% ja müntide kogus ligi kaks korda väiksem. Tavapäraselt ongi esimese kvartali sularaha väljastamise mahud aasta kõige väiksemad.  

Eesti Panka tagastati esimeses kvartalis 5,8 miljonit pangatähte koguväärtusega 200 miljonit eurot. Kõige rohkem tagastati 50euroseid pangatähti, mille osakaal kõikidest tagastatud pangatähtedest oli 40%. Tagastatud pangatähtede koguarv oli 14% väiksem kui eelmises kvartalis. Sularaha sorteerimisel hävitati 2,2 miljonit käibekõlbmatut pangatähte, ülejäänud suunati uuesti ringlusesse.

Esimeses kvartalis tagastasid kommertspangad Eesti Panka 14,2 miljonit käibemünti koguväärtusega 1,9 miljonit eurot. Enim tagastati 1sendiseid, mis moodustasid 40% kõigist tagastatud müntidest. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes tagastatud müntide kogus üle kahe korra. Käibemüntide tagastamise mahtu mõjutas peamiselt sellest aastast kehtima hakanud ümardamisreegel.

Enim münte toodi jaanuaris (6,3 mln tk), kuid tagastamise maht püsis suur ka veebruaris ja märtsis, kui Eesti Panka toodi vastavalt 4,6 mln ja 3,3 mln käibemünti. Kolmveerand tagastatud käibemüntidest olid 1- ja 2sendised. Kuna ümardamisreegli kehtestamise tõttu kaupmehed enam 1- ja 2sendiseid vahetusrahaks ei vaja, taanduvad need sularaharinglusest aegamööda välja ja jõuavad tagasi Eesti Panka. Statistika ja teiste riikide kogemus näitavad, et pisisentide tagastamise maht kahaneb tavapärasele suurusjärgule mõne kuu jooksul. Ka Eestis on juba täheldatud 1- ja 2sendiste osakaalu vähenemist tagastatud müntide hulgas (vt joonist).  Eesti Pank tarnis tagastatud pisisendid Läti keskpangale, kes andis nende vastu Eesti keskpangale 2euroseid käibemünte.

Vaata ka joonist tagastatud käibemüntide mahu kohta.

Münte saab krediidiasutustes mündimasina abil oma pangakontole kanda kümnes asukohas üle Eesti. Eesti Pank ja Omniva on pikendanud ka koostööd mündivahetusteenuse osutamiseks kahes Omniva postkontoris: Tallinnas Rocca al Mare ja Tartus Eedeni keskuses. Münte saab Omniva postkontorites vahetada 2025. aasta lõpuni.

2025. aasta esimeses kvartalis võeti sularahaautomaatidest raha välja 4,8 miljonil korral koguväärtuses 836 miljonit eurot. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli väljavõtmiste arv umbes 7% väiksem. Sularaha maksti esimeses kvartalis sularahaautomaatidesse sisse 439,8 miljonit eurot ehk samuti 7% vähem kui mullu samal ajal.

Esimese kvartali lõpu seisuga oli Eestis 664 sularahaautomaati, millest 223 pakkusid ka raha sissemakse võimalust. Lisaks sularahaautomaatidele saab sularahatehinguid teha 18 pangakontoris. Pankade ja müügikohtade koostöös saab sularaha välja võtta ligi 700 poekassast üle Eesti.

Loe lisaks: „Kust ma veel saan sularaha välja võtta?“

Eesti krooni sularaha vahetamine

Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. 2025. aasta esimeses kvartalis tehti Eesti Pangas 229 kroonisularaha vahetustehingut kogusumas 41 300 eurot. Praeguseks on vahetamata veel 43,6 miljoni euro väärtuses Eesti kroone: 28,4 miljonit pangatähte (36,9 miljoni euro väärtuses) ja 319,5 miljonit münti (6,7 miljoni euro väärtuses). Huvi kroonide eurodeks vahetamise vastu on viimastel aastatel olnud väga väike.

Eesti Panga sularahaekspertiis

Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja -münte. Esimeses kvartalis tehti 51 sularahaekspertiisi, mille käigus kontrolliti 4065 pangatähe ehtsust ja vajadusel määrati nende kahjustuse ulatus. Ümber vahetatakse pangatähed, millest on säilinud üle poole. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ja hävitatakse.

Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel registreeriti Eestis esimeses kvartalis 148 võltsitud europangatähte, millest suurem osa olid 20- ja 50eurosed kupüürid. Samuti tuvastati 25 mündivõltsingut. Eesti Pank soovitab kõigil sularaha kasutavatel ettevõtetel ja eraisikutel olla kõikide rahatähtede käsitlemisel tähelepanelik. Samuti tasub sularahaga arveldamisel hoolas olla reisides.

• Eesti krooni pangatähti ja münte saab vahetada keskpanga muuseumipoes muuseumi lahtiolekuaegadel teisipäevast reedeni kl 12–17 ja laupäeviti kl 11–16.
• Rikutud või kahjustada saanud pangatähtede ekspertiisi saatmiseks saab pöörduda oma krediidiasutuse poole või Eesti Panga muuseumipoodi.

Eesti Panga kõneisikute fotod leiad keskpanga kodulehelt.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 5692 0930
Meediapäringud [email protected]