2012. aastal külastasid väliskülalised Eestit 5,3 miljonil korral ja Eesti elanikud külastasid välisriike 3,8 miljonil korral. Väliskülaliste arv muutus 2011. aastaga võrreldes väga vähe, samas kui eestlaste reiside arv suurenes 2%. Väliskülalised kulutasid Eestis mitmesugustele kaupadele ja teenustele kokku 947 miljonit eurot, Eesti elanikud tarbisid välismaal reisiteenuseid ja ostsid kaupu 607 miljoni euro eest.

2012. aastal muutus Eestit väisanud külastajate struktuur. 2011. aastal meelitas Tallinna Euroopa kultuuripealinna staatus ja soe suvi Eestisse rekordiliselt palju külalisi Euroopa Liidu riikidest. 2012. aastal kahanes sealt pärit külastuste arv aga ligi 7%, sh olulisemast partnerriigist Soomest 3% ning teistest Euroopa Liidu riikidest keskmiselt üle 10%. Samal ajal suurenes Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest pärit külastuste arv vastavalt 31% ja 27%. See aitas I ja IV kvartalis vähendada hooajalisust Eesti turismisektoris ja suurendada Eesti majutusasutuste hõivatust.

Ööbivad külastajad moodustasid veidi üle poole külastajate üldarvust ja keskmine külastusaeg oli 4 päeva.

Eestlaste välisreiside arv kasvas 2012. aastal 2% ja erinevaid riike külastati kokku üle 3,8 miljoni korra. Välisriikide külastamiste arv ei lange kokku reiside arvuga, sest ühel välisreisil võib külastada mitut välisriiki. Varasema uuringu kohaselt külastati ühel välisreisil keskmiselt 1,7 riiki.

Eestlased külastasid enim Euroopa Liidu riike, kokku 2,9 miljonit korda (sh Soomet üle 1 miljoni korra), mis on 13% rohkem kui 2011. aastal. Järgnes Venemaa 424 000 külastusega, mida on võrreldes aastatagusega29% vähem. Populaarsemate sihtriikide hulka, kuhu eestlased tegid enam kui 100 000 külatust, jõudsid Läti, Rootsi ja Saksamaa ja kõrval uute riikidena ka Leedu ja Norra.

Mitmepäevareisid välismaale moodustasid 70% kõikidest külastustest. Ühepäevareise tehakse rohkem naaberriikidesse Venemaale, Soome ja Rootsi.

Eesti Pank kasutab välisreiside statistikat maksebilansi reisiteenuste ekspordi- ja impordinäitajate arvutamisel. Esialgsete hinnangute kohaselt eksporditi 2012. aastal reisiteenuseid (s.t väliskülalised ostsid Eestis kaupu ja teenuseid) 947 miljoni euro eest, mis tähendab ligi 6%st aastakasvu. Kuna väliskülastajate koguarv suures 0,5%, siis tulenes ekspordikasv suures osas külastajate struktuuri muutustest (mitmepäevakülastused vs ühepäevakülastajad, Venemaalt vs Euroopa Liidu riikidest pärit külastajad) kui ka hinnakasvust Eestis. Reisiteenuste import (Eesti elanike kaupade ja teenuste ostud välismaal) oli esialgse hinnangu järgi 2012. aastal 607 miljonit eurot, mis on 5% suurem kui 2011. aastal.

***

Üksikasjalikum info välisreiside kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis. Välisreiside statistika kogumise metoodika valmis Eesti Panga ja Tartu Ülikooli teadlasi kaasava OÜ Positium LBS koostöös. Mobiilpositsioneerimise andmeid kogub ja töötleb OÜ Positium LBS, kes saab telefonioperaatorite andmed anonüümselt, mis tagab telefonikasutajate täieliku privaatsuse. Andmete kasutamisel, töötlemisel ja esitamisel on rakendatud statistilisi meetodeid, mis ei võimalda tuvastada konkreetset telefoni ja selle kasutajat ning on kooskõlas andmekaitse ja isikuandmete kaitse seadustega. Metoodika täpsem kirjeldus on esitatud Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis.

Välisreiside statistika 2013. aasta I kvartali andmed avaldatakse Eesti Panga kodulehel 17. mail kell 12 vastavalt avaldamiskalendrile.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]