• Eestimaalased kulutasid välismaal reisides 225 miljonit eurot
• Sagenesid reisid ELi-välistesse riikidesse
• Eestit külastavate soomlaste arv kahanes endiselt
• Välisturistid jätsid esimeses kvartalis Eestisse 220 miljonit eurot

2019. aasta esimeses kvartalis külastasid Eesti elanikud välisriike 730 000 korral; eelmise aastaga võrreldes kahanes see arv 4%. Reisid Euroopa Liidu riikidesse vähenesid 6% ning sealhulgas külastasid eestimaalased Austriat, Leedut ja Poolat viiendiku võrra vähem. Märkimisväärselt sagenesid reisid Egiptusesse, Norrasse, Ühendkuningriiki ja Ukrainasse.

Mitmepäevaste reiside arv vähenes 4% ja nende keskmine kestus kasvas nelja ööni. Ühepäevakülastusi oli külastuste üldarvust 15% ja nende arv kahanes 3%.

Eesti turistid kulutasid esimeses kvartalis välismaal hinnanguliselt 225 miljonit eurot ehk 5 miljonit eurot rohkem kui mullu samal perioodil.

Esimeses kvartalis väisas Eestit ligi miljon välisturisti, 4% vähem kui mullu samal ajal. Soomest saabus 350 000 turisti, kuid nende arv oli 7% väiksem kui aasta tagasi. Teiste Euroopa Liidu elanike reiside arv veidi kasvas: Belgiast tuli 28% ja Hollandist 20% rohkem turiste. Venemaa elanikud külastasid Eestit 200 000 korral. See arv vähenes aastaga 6% ja moodustas turistide külastuste üldarvust viiendiku.

Eestis käinud mitmepäevareisijate arv kahanes esimeses kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning nende keskmine külastusaeg oli kolm ööd.

Hinnanguliselt kulutasid välisturistid Eestis esimeses kvartalis 220 miljonit eurot, mida on 5 miljonit eurot vähem kui 2018. aasta esimeses kvartalis.

¹ Kõik võrdlused on tehtud eelmise aasta suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

Eesti Pank teeb piiriületusstatistikat oma ülesande tõttu koostada riigi maksebilanss. Reisijate piiriülene liikumine avaldab märkimisväärset mõju reisiteenuste ekspordile ja impordile Eesti maksebilansis, mis avaldatakse 11. juunil 2019.

Üksikasjalikum teave välisreiside kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.