KREDIIDIASUTUSED
Krediidiasutuste arv ja struktuur aastalõpu seisuga

• Eestis tegutses 2020. aasta lõpu seisuga 14 krediidiasutust, millest viis olid välisriigi krediidiasutuste filiaalid. Aasta varem oli krediidiasutusi 16, sh seitse välisriigi krediidiasutuse filiaali
• Varade mahult suurima osa – 77% koguvaradest – moodustasid jätkuvalt krediidiasutused, mis kuulusid välisriigi residentidele. Võrreldes 2019. aasta lõpuga on nende osakaal vähenenud 3 protsendipunkti
• Viie suurema krediidiasutuse varade osakaal koguvarades oli 2020. aastal 93,8%, vähenedes 2019. aastaga võrreldes 0,8 protsendipunkti. Euroala riikide võrdluses oli Eesti selles arvestuses Kreeka järel teisel kohal

Pangakontorite arv

• Krediidiasutustel oli Eestis 2020. aasta lõpu seisuga 74 kontorit ehk üheksa kontorit vähem kui 2019. aastal
• Kõige enam (27) oli pangakontoreid Harjumaal. Kõigest üks pangakontor oli Raplamaal ja Hiiumaal. 10 000 elaniku kohta oli aga Hiiumaa kontorite arv Läänemaa järel teisel kohal – vastavalt 2 ja 1,1 kontorit –, seevastu Harjumaa 0,4 kontoriga tagant poolt kolmas
• 2019. aasta andmete põhjal oli Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas kontorite arvult 100 000 inimese kohta kuue kontoriga viimasel kohal. Kuigi 2009. aastal oli Eestis 100 000 inimese kohta 16 pangakontorit, ei ole Eesti koht võrdlustabelis viimase kümne aasta jooksul muutunud

Kontod krediidiasutustes

• 2020. aasta lõpu seisuga oli krediidiasutustel 2,28 miljonit klienti, sh 2 miljonit eraisikut. Aastavõrdluses kasvas klientide koguarv 53 000 võrra, sh eraisikutest klientide arv 45 000 võrra
• Krediidiasutustel oli aastalõpu seisuga 568 600 eraisikust laenuklienti. Neljandik neist ehk 142 500 klienti võtsid eluasemelaenu
• 2020. aastal suleti 53 300 eraisiku arvelduskontot, sh 4100 mitteresidendist eraisiku kontot, ehk 2019. aastaga võrreldes 161 500 võrra vähem. Juriidiliste isikute arvelduskontosid suleti 18 600 juhul ja 467 neist kuulusid mitteresidentidele. 2019. aastaga võrreldes suleti juriidiliste isikute kontosid 34 200 võrra vähem
• Juriidiliste isikute arvelduskontode avamise taotlusi lükati tagasi 2845 juhul ehk 553 taotluse võrra vähem kui 2019. aastal

HOIU-LAENUÜHISTUD

• 2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis 25 hoiu-laenuühistut ehk üks rohkem kui 2019. aastal. Kümne viimase aasta jooksul on hoiu-laenuühistute koguarv kasvanud seitsme võrra
• Hoiu-laenuühistutel oli aastalõpu seisuga 15 614 liiget. Viimase üheksa aastaga on see arv ligemale neljakordistunud
• Kümnest liikmest kuuel oli hoiu-laenuühistus aastalõpu seisuga kas nõudmiseni või tähtajaline hoius. Laenu on võtnud pisut vähem kui 15% liikmetest

TARBIJAKREDIIDIANDJAD

• Eestis oli 2020. aasta lõpu seisuga 55 tarbijakrediidiandjat (sh liisinguettevõtet) ja nende koguarv kahanes 2019. aastaga võrreldes ühe võrra
• Kolmandik tarbijakrediidiandjatest ei kuulu oma põhitegevuselt finantsvahendajate hulka
• 2020. aasta lõpus oli 508 000 kehtivat tarbijakrediidilepingut ehk 32 000 võrra vähem kui aasta varem. Neist 15% olid sõidukiliisingu- ja ligi 30% järelmaksulepingud
• Keskmine sõidukiliisingulepingu jääk detsembri lõpus oli 10 589 eurot

INVESTEERIMIS- JA PENSIONIFONDID

• 2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis 68 investeerimis- ja pensionifondi ehk nelja võrra rohkem kui 2019. aastal. Kõige enam (kolm) tekkis juurde mitteavalikke fonde
• Avalike investeerimisfondide osakute omandamiseks oli aastalõpu seisuga sõlmitud 15 000 lepingut, mida on aastatagusega võrreldes 3300 võrra rohkem
• III samba pensionifondidega sõlmitud lepingute arv kasvas aastaga hüppeliselt, viies osakuomanike arvu 50 000-lt 83 000-le
• Viimase kümne aasta jooksul on kõige enam kahanenud avalike investeerimisfondide arv: aastal 2010 oli neid 33, 2020. aasta lõpuks aga 12
• Aastalõpu seisuga oli avatud 764 700 II samba pensionikontot. Aasta jooksul lisandus 18 774 kontot
• Mitteavalike fondide aktsiaid või osakuid oli omandatud aasta lõpuks 350 juhul, mida on 75 võrra rohkem kui aasta varem

Vaata lisaks: Finantsvahenduse aastanäitajaid

2021. aasta finantsvahenduse aastanäitajad avaldab Eesti Pank hiljemalt 2022. aasta märtsis.
Vaata ka statistika avaldamiskalendrit

Taustinfo

Statistikateade sisaldab valikut Eesti finantsvahenduse turgu iseloomustavaid näitajaid.

Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

Koostaja:
Terje Raudsaar

Lisateave:
Tel: 6680965
E-post: [email protected]