Keerulistele oludele vaatamata püsib lootus majanduskriis sügiseks seljatada

Märksõnad: 

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi nihkub Eesti majanduse taastumine aasta teise poolde, kuid tuleb see-eest hoogsam. Teise poolaasta kiirel majanduskasvul on keskpanga hinnangul kaks allikat: tegevuspiirangute kaotamine ja tarbimise ajutine järsk kasv teisest pensionisambast väljavõetud raha najal.

Majandus taastub hiljem, kui detsembris prognoositud, aga siis ka äkilisemalt. Kriisi seljatamist varem loodetud tempos takistavad uus ja agressiivne haiguspuhang ning selle tõttu kehtestatud piirangud. Piirangute pärast jääb pikemasse surutisse osa teenusmajandusest (hotellid, restoranid, turismiteenused, reisijatevedu, meelelahutus), mis saab kriisist väljuma hakata alles aasta teises pooles. Seetõttu nihkub ka majanduse taastumine selle aasta teise poolde. Majandusolude normaliseerumine langeb ajaliselt lähestikku väljamaksete esimese lainega teisest penisonisambast. Esimese lainega võetakse teisest sambast välja rohkem raha, kui seni arvati, sest vastupidiselt ootustele lahkuvad esimeses laines keskmisest suurema pensionisäästuga inimesed. Seetõttu on teisest sambast väljavõetav keskmine summa esimeses laines märksa suurem, kui seni arvatud. Hüppeliselt suurenev majapidamiste kasutatav tulu kajastub ka suuremates tarbimiskulutustes ning see annab majandusele teisel poolaastal ajutise tugeva tõuke.

Kuna esimesel poolaastal on olud jätkuvalt keerulised, kujuneb selle aasta majanduskasvuks 2,7%, kuid 2022. aastal kerkib majanduskasv 5%ni. Tööstussektor ja kaubaeksport, mis on seotud rahvusvaheliste kaubaturgudega, kannatavad koroonapiirangute tõttu vähem. Rahvusvaheline nõudlus tööstustoodangu järele ja üleilmne kaubavahetus on juba jõudnud üle kriisieelse taseme, mis pakub ka Eesti eksportivatele harudele kasvuvõimalusi. Nagu eelmiselgi aastal, on majanduse laiapõhjalisem taastumine suures osas seotud sisenõudlust takistavate piirangute eemaldamisega. Kuna pandeemia kulg ja selle tõttu kehtestatavad piirangud on raskesti ennustatavad, jääb majanduse väljavaatega seotud ebakindlus siiski endiselt väga suureks.

Sellekevadine pandeemialaine suurendab töötust vähe, kuid pikaajalise töötuse oht kasvab. Tööpuudus tõuseb kriisi pikenemise tõttu, ent mitte nii palju kui eelmisel kevadel. Piirangute karmistamine pärsib paljude valdkondade tegutsemisvõimalusi ja vähendab nõudlust tööjõu järele, kuid näiteks turism ja sellega seotud valdkonnad olid niigi madalseisus ja korrektuurid hõives on suurel määral juba toimunud. Samas võivad kriisi venimine ja turismihooaja ebaõnnestumine suurendada pikaajalist töötust.

Kriisi mõju palkadele on olnud tagasihoidlik. Palgakasv on püsinud kiire, umbes 5% juures, ja seda tööpuuduse suurenemisest hoolimata. Palgad on suurenenud enamikes majandusharudes, ka nendes, kus hõive on kahanenud. Seetõttu on majapidamistel olnud võimalik rohkem säästa ja hoiuseid on kuiselt lisandunud kaks korda enam kui enne kriisi. Kiiresti on kasvanud ka ettevõtete hoiused, mis näitab, et surve palkade langetamiseks püsib tõenäoliselt väike.

Vaata Eesti Panga uuendatud majandusprognoosi

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
viljar.raask [at] eestipank.ee

Meediapäringud: press [at] eestipank.ee