Kestlik majanduskasv eeldab liigsete palgasurvete taandumist

 
Natalja Viilmann, Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomistid

2012. aasta esimesel poolel kujunes Eesti tööturu areng euroala keskmisega võrreldes soodsamaks. Hõivatute arvu kasv jätkus, töötus vähenes. Majanduskasvu pidurdumise tõttu alanes töökohtade loomise kiirus aastaga siiski poole võrra. Enam-vähem samamoodi areneb meie tööturg ka lähitulevikus: hõive kasv jätkub, kuid väiksema kiirusega. Lähivaates võib tööturu arengut ohustada välisnõudluse oodatust nõrgem taastumine. Lisaks sellele võib tööjõunappus mõnedel tegevusaladel suurendada palgasurveid.

Eesti tööealine elanikkond väheneb seda nii loomuliku iibe kui ka negatiivse rändesaldo tõttu. Rahvaloenduse esialgsetel andmetel oli Eestis tööealisi elanikke 3,5% vähem  kui jooksva arvestuse kohaselt. Rahvaarvu muutused viimase kümnendi välisrände tõttu olid vanusegrupiti ning maakonniti väga ebaühtlased. Kõige rohkem langes 20-34-aastaste arv (8,5%). Tööealise elanikkonna vähenemine ei anna veel tööturul tunda, sest inimeste tööjõus osalemise aktiivsus on viimastel aastatel kasvanud. Suuresti tänu pensioniea tõstmisele on kasvanud üle 50-aastaste tööjõus osalemine. Mõnevõrra leevendab rahvastiku vähenemise mõju ka edasine pensioniea tõstmine alates 2016. aastast. Pikemas perspektiivis ei suuda vanemaealiste suurem aktiivsus aga täielikult korvata noorema tööjõu vähenemist.

Tööpuuduse langus on Eestis viimase aasta jooksul olnud Euroopa Liidu kiireim. Siiski tekitab endiselt muret, et töötute kvalifikatsioon ja paiknemine ei vasta tihti tööturul nõutavale. Tööpuuduse edasiseks languseks ja tööjõupuuduse mõjul tekkiva palgasurve leevendamiseks on oluline, et tööturupoliitika meetmed oleksid tõhusad. Samal ajal ei tohiks toetuste süsteem pärssida töö otsimist ja hõivesse naasmise soovi.

Majanduskasvu aeglustumise mõjul vähenes aasta esimesel poolel tööjõu tootlikkus, samas jätkus palgakasv vaid veidi aeglasemas tempos. Palgakasvu hilisem reageerimine majanduse arengule on tavapärane, kuid pikemas vaates on konkurentsivõime säilimiseks oluline, et palgakasv oleks tootlikkuse kasvuga kooskõlas. Sel sügisel on olulised märksõnad avaliku sektori palgakasv, sealhulgas kollektiivsetel palgaläbirääkimistel saavutatud palgatõusud hariduses ja tervishoius. Avalike teenuste hinnakasv mõjutab kaudselt Eesti konkurentsivõimet ja survestab riigieelarvet. Tähtis on, et palgakasv ei tuleks riigieelarve tasakaalu jõudmise kiiruse arvelt, sest usaldusväärne eelarvepoliitika on üks pikaajalise majanduskasvu aluseid. Eelarvevahendite ümberpaigutamine ei peaks vähendama muude majanduse kasvupotentsiaali seisukohalt oluliste valdkondade rahastamist.

2012. aasta esimese poolaasta tööturu ülevaate leiab Eesti Panga veebilehelt.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee