Majanduse edasine areng sõltub peamiselt välisturgudest

Kaspar Oja
Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Eesti SKP langes statistikaameti andmetel esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 0,7% ja neljanda kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeeritult 3,7%. Esimese kvartali majandusolukord kajastab koroonaviiruse mõju vaid osaliselt ja on seotud peamiselt varasemate suundumustega. 

Eriolukord ja viirusega seotud piirangud mõjutasid eeskätt kvartali lõppu. Majanduskasvu vedas kõige enam IT-sektor ja pidurdas tootemaksude nihkumine kvartalite vahel. Ilma nende teguriteta oleks SKP aastakasv olnud nii selle aasta esimeses kvartalis kui ka mullu neljandas kvartalis nulli lähedal.

Esimese kvartali SKP kasv iseloomustab laias laastus kolme tegurit. Esiteks oli majandustsükkel n-ö küpses faasis ja uute töötajate palkamise abil oli ettevõtetel keeruline kasvada. See tegur ei mängi töötuse kasvu tõttu lähiajal enam rolli. Teiseks on viimastel aastatel suurenenud kaubanduspinged ja see on enim mõjutanud avatumaid riike, sh Eestit. See selgitab eeskätt langust tööstussektoris. Kolmandaks mõjutab majandusharude käekäiku kliimapoliitika. Euroopas on see piiranud eeskätt autotööstust, Eestis on vähenenud põlevkivisektori konkurentsivõime.

Aprillikuu tööstuse statistika näitab, et kuigi pandeemiaga seotud piirangud olid Eestis väiksemad kui mitmes teises Euroopa riigis, kujuneb teise kvartali majanduslangus tõenäoliselt küllaltki suureks. Eesti majanduse käekäik on tööstustoodangu ekspordi kaudu seotud teiste riikide majandusarenguga ja kui mujal maailmas läheb kehvasti, langeb majandus seetõttu ka meil. Üleeuroopalise tööstusettevõtete küsitluse põhjal piiras aprillis tööstussektori tootmist varasemast enam vähenenud nõudlus. Samas toodi esile ka seadmete nappust, rahastamisprobleeme ja muid põhjuseid. Seadmete nappus viitab tõenäoliselt tarneahelate probleemidele ja muud põhjused võivad kirjeldada piirangutest tingitud probleeme.

Kuigi kriis mõjutas esialgu kõige tugevamalt teenindussektorit, kus osa ettevõtteid pidi piirangute pärast tegevuse ajutiselt või pikaajaliselt lõpetama, kujuneb majanduse edasise arengu sõlmküsimuseks see, kuidas taastuvad rahvusvaheline kaubandus ja eksportiv sektor. Ekspordisektoris teenitud tulu mõjutab ka siseturule suunatud harude nõudlust ja kui eksport ei kasva, ei taastu ka teenindus- ja kaubandussektor endisele tasemele.


Lisainfo:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee