Eesti majanduse kiire aastakasvu (12,9%) taga on madal võrdlusbaas, kuna mullu kevadel tabasid majandust koroonapiirangud. Teisest küljest oli majanduskasv väga hoogne ka kvartalivõrdluses (4,3%) ja see on erakordne, sest ka selle aasta teises kvartalis takistasid majandustegevust erinevad viirusevastased piirangud. Majanduse sedavõrd kiire kvartalikasv osutab, et paljud ettevõtted on piirangutega kohanenud ja suures osas majandusest pole piirangud enam kasvu takistanud.

Majanduse taastumise varjus jääb tagaplaanile, et osa harusid on kasvanud kriisi kiuste viimastel aastatel pidevalt üsna kiiresti, samal ajal kui kriisis enam kannatanud harud on veel kriisieelsest tasemest kaugel. Näiteks info ja side tegevusala lisandväärtus kasvas teises kvartalis ligi kolmandiku ja võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga ligi 40%. Ka on selle valdkonna hõive aasta-aastalt suurenenud. Kriisi jooksul enam kannatada saanud majutuse ja toitlustuse sektori lisandväärtus kasvas teises kvartalis aastatagusega võrreldes üle 40%, kuid jäi kahe aasta tagusele tasemele alla peaaegu sama palju.

Edasise majanduskasvu puhul on aga määrav see, kuidas lahendatakse majanduse tarneprobleemid ehk niinimetatud pakkumispoolsed piirangud, mis pärsivad järjest enam ettevõtete kasvu. Tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatuse tase on ajaloolise maksimumi lähedal, ent tootmise laiendamist piirab tarneraskuste tõttu süvenenud seadmete kättesaadavuse probleem. Enamikus sektorites suurenes kevadel tööjõupuudus, kuid näiteks ehituses ei ole see enam nii suur probleem, kuna ehitusmaterjalide kättesaadavus takistab tootmist veelgi enam. Ehitusmaterjalide tarneraskuste taga on vähemalt osaliselt kriisi ajal vähenenud tootmine, mille taastamine seisab omakorda suuresti sobiva tööjõu puuduse taga.

Valitsused on seega viimase aastakümne majandusarengu taustal harjumatu probleemi ees. Seni oluliseks peetud nõudluse stimuleerimine ei pruugi enam aidata ning rohkem tähelepanu tuleb pöörata majanduse paindlikkusele ehk lahendada tarneraskuste ja tööjõu ümberpaiknemise probleeme. Kuigi ettevõtted annavad märku tööjõupuudusest, on töötute arv ikka veel suurem kui enne kriisi.

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965; 5697 9146
Meediapäringud [email protected]