Eesti majanduskasv aeglustub lähiaastatel 2%ni, kuid meie majandusel läheb endiselt üle keskmise hästi ning seetõttu oleks majanduse turgutamine riigisektori eelarve puudujäägiga  viga. See kütaks tagant niigi kuumavat tööturgu ja halvendaks eksportiva sektori konkurentsivõimet.

Toodangu maht ületab nii sel kui ka järgmistel aastatel keskmist taset ja tööpuudus püsib keskmisest allpool, mis toob riigikassasse tavapärasest enam tulu- ja tarbimismakse. Kui soovime, et eelarvepoliitika aitaks majandust tasakaalus hoida, ei tohiks majandustsüklist sõltuvat maksutulu täies mahus ära kulutada. Stabiilsema majanduskasvu tagamiseks peaks eelarve olema järgmistel aastatel nominaalses ülejäägis ja struktuurses tasakaalus.

 Tööturg on viimastel aastatel pakkunud häid üllatusi: tööturule on inimesi hulgaliselt lisandunud ning tööotsijad on leidnud ka rakendust. Tööpuuduse määr on aina alanenud ning jõudnud praeguseks 4,4%ni, mis on võrreldav viimase buumi aegse rekordiga 2008. aastal. Kuna Eestis valitseva tööjõupuuduse tõttu kasvavad tööjõukulud endiselt hoogsalt, on ennekõike välisturule tootvatel ettevõtetel järjest raskem konkurentidega sammu pidada. Ekspordi käekäigust sõltub aga kogu majanduse väljavaade, sest kaupade ja teenuste väljavedu ulatub umbes kolme neljandikuni majanduses loodavast lisandväärtusest.

Eesti Panga majandusülevaade ja prognoosiuuendus

Lisateave:
Eva Vahur
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5330 0619
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]