Majanduse olukord on erakordselt hea

Märksõnad: 
Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist
  • Majanduse head olukorda saaks kasutada tuleviku kindlustamiseks
  • Majanduse suurim mure on väike tootlikkus
  • Tööstussektor on ülejäänud majandusest tootlikkuse poolest maha jäänud

Eesti majandus kasvas 2017. aastal statistikaameti andmetel 4,9%. Neljanda kvartali majanduskasv oli aasta võrdluses 5% ja kvartali võrdluses 2,2%. Majanduskasv oli erakordselt tugev ja ületas ootuseid ning tänu heale majandusolukorrale on sobiv aeg mõelda tulevikule. Sissetulekute kiire kasv võimaldaks säästa nii valitsusel kui ka inimestel endil, kuid majanduse suurim probleem on väike tootlikkus. Edasine majanduskasv oleneb sellest, kui hästi ettevõtted suudavad tootlikkust suurendada.

2017. aasta neljandas kvartalis oli majanduskasv laiapõhjaline. Sellesse andsid oma osa nii peamiselt ekspordile keskendunud tööstussektor kui ka sisenõudlust teenindavad harud. Majanduskasvu jaoks on keskkond olnud äärmiselt soodne. Intressimäärad on madalad ja Eesti eelarvepoliitika on olnud viimasel ajal leebem kui varem. Väliskeskkond on tugevnenud ja see kandub tänu suurele ekspordisektorile sisemajandusse üle. Lisaks neile teguritele on tänu suhteliselt pikale kasvuperioodile vähenenud tööpuudus ja tugevnenud nii ettevõtete kui ka inimeste kindlustunne. See soosib investeerimist.

Viimase aja majanduskasvu omapäraks on äriteenuste suur mõju majanduskasvule. See näitab, et majanduses spetsialiseerutakse tööstusharudelt ümber suure lisandväärtusega teenustele. Samal ajal on Eesti majanduse suurim probleem endiselt väike tootlikkus, eriti töötlevas tööstuses. Kasvavat nõudlust suudetakse teenindada tänu uute töötajate palkamisele, kuid tootlikkuse roll majanduskasvus on väike. Eestis on ikka veel odav toota: meie palgatase ja tootmise hinnatase on sellised nagu need olid Soomes 30 aastat tagasi. Teenuste sektori kiire kasv tähendab aga, et tööstussektor võib oma suhtelise eelise kaotada. Juba praegu jääb töötleva tööstuse tootlikkus ülejäänud majanduse omale alla.

Kuna töötleva tööstuse tootlikkus on riigi keskmisest väiksem, võib osa tööstust kaotada tööturul konkurentsivõime ja jääda töötajatest ilma. Väikesele majandusele on aga oluline, et meil oleks küllaltki suur eksportiv sektor. Tööstuse konkurentsivõime vähenemine ei ole hea ka suure tootlikkusega äriteenuste sektorile, mis on samade väärtusahelate tõttu tööstussektoriga põimunud. Osa suure tootlikkusega äriteenustest on väikese tootlikkusega tööstuse täiendkaup: kui poleks tööstust, poleks ka neid teenuseid.

Hea aeg majanduses ei kesta igavesti. Ehkki inimeste säästud on viimastel aastatel kasvanud, on selle taga peamiselt jõukamad leibkonnad. Ootamatute probleemide ilmnemisel piisaks enamiku inimeste rahavarust kuni kaheks kuuks. Väiksemate palkade kiirem kasv, mille tõi kaasa maksusüsteemi muutus, võimaldab inimestel rohkem säästa.

Kuna majanduse olukord on juba mõnda aega olnud erakordselt hea, tekivad majanduses ülekuumenemise märgid, näiteks on suurenenud ettevõtjate mure tööjõu pärast. Majanduslikust mõistlikkusest ning kokku lepitud eelarvereeglitest lähtuvalt peaks niisuguses olukorras eelarvepoliitika karmistuma ja see peaks hakkama majanduskasvu jahutama. Siiski võib aasta pärast ees seisvate valimiste tõttu niisugune jahutamine edasi lükkuda.

 

Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee