Eesti majanduse maht (SKP) langes kolmandas kvartalis aasta võrdluses 3,9% ja teise kvartaliga võrreldes 1,3%. See tähendab, et SKP on olnud languses juba seitse kvartalit järjest. Viimane tipptase oli 2021. aasta neljandas kvartalis ja sellest ajast alates on SKP langenud 5,7%.

Majanduslangus oli kolmandas kvartalis eksportiva sektori nägu. Vene turu ja toorme kadumisega seotud ekspordimahu vähenemine jäi suuresti 2022. aastasse; praegust ekspordimahu vähenemist kujundavad pigem välisturgude nõrkus ja konkurentsivõime probleemid. Kuigi ka eratarbimine vähenes, kukkus eksport püsihindades aastataguse ajaga võrreldes 12,1%. Import langes palju vähem. Investeeringute kasv kolmandas kvartalis oli aga võrdlemisi tugev ja seda toetavad ka teised andmeallikad.

Arvestades eksportiva tööstussektori languse ulatust, on majanduslangus olnud Eesti majanduse endise hüplikkuse taustal isegi tagasihoidlik. Rahvusvahelise finantskriisi ajal vähenes Eesti tööstustoodang kolmandiku võrra ja SKP langes seejuures 20%. Eestis kuulus tookord nende riikide sekka, kus SKP langus oli väga suur. Enamikus Euroopa riikides oli aga SKP langus palju väiksem vaatamata sellele, et nende tööstustoodangu langus oli sarnane nagu suure SKP langusega riikides (vt joonis 1). Meiega sarnanesid teised Balti riigid ja näiteks Kreeka.

Praeguses kriisis on Eesti tööstustoodangu maht kriisieelse tipuga võrreldes vähenenud 20% ja majanduslangus on ligi 6%. Seni on Eesti majandus käitunud selles kriisis nagu Lääne-Euroopa riikide majandus, mis rahvusvahelise finantskriisi meist paremini üle elas (vt joonis 2).

Nii praegust kriisi kui ka rahvusvahelist finantskriisi on iseloomustanud tööstustoodangu mahu märkimisväärne vähenemine, kuid Eesti majanduse muud olulised näitajad on olnud väga erinevad. Enne rahvusvahelist finantskriisi oli Eesti majandus suures pildis tasakaalust väljas: jooksevkonto puudujääk oli suur, majapidamiste tarbimine ületas nende sissetulekuid ja pangad laenasid peamiselt väliskapitalist. Praeguse kriisi eel Eestis neid probleeme polnud või olid need märksa tagasihoidlikumad kui 2007. aastal. Kuna majapidamistel oli enne kriisi sääste, pole eratarbimise tagasilöök kriisis olnud nii tugev kui 2009. aastal. Pangad on rahastanud oma tegevust kohalikest hoiustest ja seega pole uued laenud samamoodi kokku kuivanud nagu rahvusvahelise finantskriisi ajal.

Kriisi käigus on väga keeruline midagi parandada. Palju olulisem on see, mida tehakse kriisidevahelisel ajal, et majanduses tekiksid puhvrid, mille abil kriise üle elada. Selles kriisis on Eesti majandus langenud seni 6%, mitte üle 10% – just tänu puhvritele, mis meil enne kriisi olemas olid. Vaatamata tööstustoodangu sügavale langusele, on sisenõudlus üsna hästi vastu pidanud.

Eesti vajab otsuseid, mis pööraksid ekspordi ja majanduse kasvurajale. Senised eelised nagu odav toore ja odav tööjõud ning asukoht Venemaa ja Lääne vahel enam eksporti ei toeta. Eesti vajab arutelu selle üle, millised on meie tulevased konkurentsieelised ja kuidas viia ellu poliitikaid, mis aitaksid tööstusel neid eeliseid kasutada. Ettevõtjad peavad teadma, millised on mängureeglid ja millist ettevõtlust on mõistlik Eestis edaspidi arendada. Kuigi majanduslangus saab varem või hiljem läbi, võib taastumine osutuda tagasihoidlikuks, kui meie konkurentsivõime ei tugevne.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
5275 055
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]