Neljanda kvartali majanduskasv toetus suuresti IT-sektorile

Kaspar Oja
Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus mullu 4,3 protsenti. Seejuures kasvas majandus neljandas kvartalis aastaga 3,9 protsenti ja kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9 protsenti. Statistikaamet revideeris ülespoole ka kolmanda kvartali kiiret majanduskasvu, mis suurenes 4,2 protsendilt 4,8 protsendile.

Tööstustoodangu aeglasem kasv ja ettevõtete vähenenud kindlustunne osutasid neljandas kvartalis märksa napimale majanduskasvule. Neljandas kvartalis üllatas see, et majanduskasvule andis ebaproportsionaalselt palju hoogu IT-sektor, mille lisandväärtus kasvas kolmandiku võrra. IT-sektori nimel oli ühtlasi valdav osa ettevõtete lisandväärtuse kasvust. Erakordsete tegurite suur mõju majanduskasvule ongi väikestele riikidele iseloomulik, sest üks tehing või sektor võib mängida majanduses tähtsamat rolli.

Majanduskasvu nii märkimisväärne sõltuvus ühest sektorist tähendab, et suur osa ülejäänud ühiskonnast ei pruugi majanduse head käekäiku tajuda.

IT-sektori suur mõju majanduskasvule tähendab, et majandus toetub järjest rohkem teenusmajandusele. Sama on viimasel ajal juhtunud ka mujal Euroopas. Kaubandustülid ja karmim kliimapoliitika on pidurdanud eeskätt tööstussektorit. Ka Eestis on töötleva tööstuse kasv aeglustunud ja põlevkivienergeetika sektor on languses. Teenustesektoris ja jaekaubanduses pole aga nende tegurite mõju veel märkimisväärselt tunda olnud.

Majanduse üldine areng viitab siiski kasvuhoo pidurdumisele. Kuigi reaalne majanduskasv oli möödunud aasta lõpus kiire, kasvas majandus eurodes mõõdetuna märksa aeglasemalt kui esimesel poolaastal. Kasumi teenimiseks ja palkade maksmiseks on aga olulisem see, kui palju teenitakse eurodes, mitte tingimata see, kui palju tükke toodetakse. Ettevõtete kindlustunde näitajad nõrgenesid möödunud aasta keskel nii meil kui ka mujal ja tööstustoodang langes kuises võrdluses. Nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtjad olid tulevase kasvu suhtes pessimistlikud ja eriti morn oli meeleolu möödunud aasta sügisel. Viimaste kuude jooksul on aga ettevõtete ootused paranenud.

Majandusprognooside põhjal peaks majanduskasv 2020. aastal aeglustuma nõrgema väliskeskkonna ja vabade ressursside nappuse tõttu. Lisaks on kasvanud koroonaviiruse levikuga seotud riskid, mida ei ole prognoosides veel arvesse võetud.


Lisateave:
Viljar Rääsk
kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
668 0745, 527 5055
viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee