Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta novembris 114 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 30 miljoni võrra ja oli 163 miljonit eurot. Kaubaeksport kasvas 11% ja -import 7%, tänu millele jõudis kaupade konto üle mitme aasta 24 miljoni euroga ülejääki. Seevastu teenuste positiivne saldo vähenes aastataguse ajaga võrreldes 9 miljoni euro võrra ja ulatus 138 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas aastaga 2% ja import 5%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes aastaga 45 miljoni euro võrra ja oli 48 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 170 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

¹ Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2018. aasta neljanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 12. märtsil 2019.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906