Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2019. aasta oktoobris 6 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 14 miljoni euro võrra ja oli kokku 64 miljonit eurot. Kaupade eksport ja import jäid umbes samale tasemele kui aasta tagasi, ent kaupade konto negatiivne saldo vähenes 4 miljoni euro võrra, 108 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk ulatus 172 miljoni euroni, suurenedes aastaga 10 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 3 protsenti ja import 1 protsendi. Oktoobris kasvas investeerimistulude ja jooksevülekannete väljavool, mistõttu suurenes esmase ja teisese tulu negatiivne saldo 58 miljoni euroni.

Netolaenuandmine ja netolaenuvõtmine ehk jooksev- ja kapitalikonto summa kokku oli oktoobris 45 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega on Eesti majandus teiste riikide suhtes juba mitmendat aastat netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutavad välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasavad.

¹ Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2019. aasta neljanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 10. märtsil 2020.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Eesti Panga statistikaosakond
668 0906