Oodatust parem majanduse seis võimaldab valitsusel vähem sekkuda

Kaspar Oja
Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes statistikaameti andmetel teises kvartalis aastavõrdluses 6,9%. See tähendab, et majandusel on läinud märksa paremini, kui kevadel prognoositi. Majanduslangus on olnud väga ebaühtlane ja paljude ettevõtete jaoks on olukord raske. SKP kardetust väiksema kahanemise taga on nii eksporditurgude taastumine, valitsuse majanduspoliitilised meetmed, Eesti üldine hea hakkamasaamine viirusega kui ka osa majandusharude reageerimine kriisile viitajaga.

Kriis ei ole veel möödas ja majanduse järgmiste kuude käekäigu kohta valitseb suur ebakindlus. Ettevõtted ja majapidamised on lähikuude suhtes endiselt pessimistlikud ja ettevaatlikud. Koroonaviirusesse nakatumise kasv osutab sellele, et majanduselu muutub jälle piiratumaks ja see võib tuua kaasa tagasilööke majandusnäitajates. See tähendab, et valitsus peab olema endiselt valmis majanduse toetamiseks, kui see on vajalik. SKP kardetust väiksem langus osutab siiski sellele, et majandus ei pruugi vajada nii palju tuge, kui varem arvati.

Kuiste näitajate põhjal jäi majanduse madalpunkt tõenäoliselt aprilli. Jaemüük elavnes juba mais ja eksport järsult juunis. Eksport elavnes tänu välisturgude kiiremale taastumisele, sest teise kvartali majanduslangus osutus paljudes riikides väiksemaks, kui varem kardeti. Kuna Eesti majandus on väga avatud, avaldab teiste riikide majanduse käekäik meile märkimisväärset mõju. Kolmanda kvartali kohta teada olev statistika pakub mitmeid tõlgendamisvõimalusi. Osa majandusnäitajaid viitab sellele, et üldine majandusaktiivsus ületas juba juulis mulluse taseme. Samas on majapidamiste ja ettevõtete kindlustunne endiselt väike ega osuta majanduse edaspidisele kasvule.

Siseturule suunatud harusid silmas pidades oli märkimisväärne ehitussektori lisandväärtuse kasv teises kvartalis. Ehitusmaht viitas siiski ehituse lisandväärtuse kahanemisele ja ka töötajate arv ehitussektoris vähenes. Ehitussektori kasv võib aga viidata teatavale majanduslikule inertsusele – ehitamist ei saanud kriisi ajal päeva pealt seisma panna. See tähendab, et majanduslanguse madalseis võib ehitussektoris kajastuda viitajaga järgmistes kvartalites. Ka 2008. aasta kriisi ajal aeglustus ehitussektori kasv ülejäänud majandusega võrreldes aeglasemalt.

Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi septembri lõpus.


Eesti Panga kõneisikute fotod

Lisateave:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5238 402
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee