Piirangute ja riigi abipaketi jõuvahekord määrab majanduslanguse ulatuse

Nagu mujalgi maailmas, on Eestiski kõige päevakorralisem majandust puudutav küsimus see, kuidas mõjutavad koroonaviiruse pandeemiaga võitlemiseks võetud sammud ning nendest tulenevad piirangud kodumajapidamiste ja ettevõtete tegevust.

Eesti Panga koostatud värske rahapoliitika ja majanduse ülevaade seletab põhjalikumalt lahti meie 25. märtsil  koostatud koroonaviiruse majanduslike mõjude kiirhinnangu.

Erinevalt eelmisest finantskriisist pole praegu võimalik majandusaktiivsust tõsta nõudlust ergutavate vahenditega, sest majandust halvavad esmajärgus pakkumispoolsed piirangud (kõik ettevõtted ei suuda senisel kujul või mahus jätkata tootmist või teenuste pakkumist) ja väiksem roll on sissetulekute vähenemisest põhjustatud nõudluse kängumine. Majanduspoliitika peamine eesmärk peaks lähiajal olema töökaotuste ja pankrottide vältimine, sest nii saaks majandus pärast kriisi kiiremini taastuda.

Kogu vajalikuks osutuda võiv majanduspoliitiliste otsuste pakett sõltub majanduslanguse kestusest ja selle mõjust Eesti majanduse struktuurile. Seetõttu tasub oodata, millist mõju avaldab majandusele esimene abipakett, ja alles seejärel võiks teha otsused selle kohta, millised on järgmised kaugemale ulatuva mõjuga sammud majanduse toetamiseks.

Globaalne majandusaktiivsuse indeks alanes järsult juba veebruaris. Märtsi tulemus oli veelgi nõrgem, sest koroonaviirusega seotud piirangute mõju hakkas sel ajal järjest enam avalduma, haarates enda alla veelgi enam riike. Lisanduvate andmete valguses on paljud riigid, sh Eesti peamised kaubanduspartnerid omi prognoose süstemaatiliselt allapoole korrigeeritud. Sel on Eesti majandusele väga märkimisväärne mõju, sest lisaks Eesti väga suurele sõltuvusele ekspordituludest on teada, et nõudlus rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade ja teenuste järele kahaneb kordades kiiremini kui riigi üldine majanduskasv.

Ka leebe stsenaariumi järgi põhjustavad koroonaviirusest tulenevad piirangud Eestis ulatusliku majanduslanguse. Eesti Panga analüüs näitab, et kui valitsuse kehtestatud eriolukord kestab 1. maini, nii nagu praegu välja kuulutatud, kahaneb Eesti majandus piirangute tõttu sel aastal umbes 6%. Samas on väga tõenäoline, et piiranguid on vaja pikendada ning sellele järgneb ka majanduse vaevalisem taastumine, mistõttu kujuneb suuremaks nii koroonaviiruse põhjustatud potentsiaalne kahju majandusele kui ka selle kahju mõju pehmendamiseks vajalike eelarvevahendite maht. Kui suureks langus päriselt kujuneb, sõltub riigi toetusmeetmetest.

Kriisi ajal on riigi abi erasektorile äärmiselt tähtis. Valitsus on otsustanud pandeemiaga kaasnevat negatiivset mõju leevendada erakorraliste meetmetega, mis suurendavad valitsemissektori kulusid ja eelarvepuudujääki. Lisaks kahanevad kriisi tõttu maksutulud ja kasvavad kulutused sotsiaalhoolekandele. Kuna koormus valitsemissektori eelarvele on erakordselt suur, tuleb eelarveraha kulutada võimalikult tõhusalt ja suunata vahendeid ennekõike valdkondadesse, mis aitavad vältida pikaajalist kahju majandusele.

Loe Eesti Panga koostatud ülevaadet täismahus


Rahapoliitika ja Majandus on Eesti Panga neli korda aastas ilmuv ülevaade, mis võtab kokku viimase aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Ülevaade sisaldab ka Eesti majanduse prognoosi. Varasemaid numbreid saab lugeda Eesti Panga veebilehel